Esita küsimus elik@nlib.ee

Tallinnas tähistatakse homme kümne aasta möödumist Eesti ühinemisest Schengeni alaga

20.12.2017

21. detsembril möödub kümme aastat Eesti liitumisest Schengeni alaga. Sel puhul jagatakse homme Tallinna lennujaamas juba alates varahommikust reisijatele Schengeni-teemalisi meeneid. Kell 11.30 algaval üritusel kõnelevad Eesti Vabariigi siseminister Andres Anvelt, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ning Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout. Tallinna Lennujaam ja Kaitseliit esitlevad Schengeni alaga ühinemise ühe eestkõneleja, president Lennart Meri kunagist ametiautot. Kell 11.30–12.00 saavad lennujaamas olijad kaasa Politsei- ja Piirivalveameti esindaja sümboolse templiga viisa.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on Schengen Euroopa rahu sümbol, mis on liitnud poliitiliselt, geograafiliselt ja majanduslikult suurema osa Euroopast. „Liikumisvabadus on saavutus, mida meie inimesed Euroopa ühisväärtustest kõige enam hindavad. Täna, peale 2015. aasta rändekriisi, on Schengeni ühtsusega küll kahjuks probleeme, kuid ühiste jõupingutustega saame neist üle. Usalduse garantiiks on Euroopas solidaarsus, vastutus ja kindlasti 21. sajandile väärilised õigus- ja piirikaitsemeetmed. Eesti jaoks tähendas aga kümne aastat tagasi toimunud ühinemine Schengeniga lõplikku vabanemist nõukogude aja taakadest ja raudse eesriide kummitustest,“ sõnas siseminister.

Schengeni lepe ei ole iseenesestmõistetavus. Seda lepet tuleb kaitsta ja täiel määral rakendada, kuna ikka ja jälle kostuvad populistlikud üleskutsed piirid taastada ja võtta inimestelt üks suurim vabadus – vabadus reisida muretult ja väärikalt ühest Euroopa riigist teise. Eestil on ka kohustus kaitsta Euroopa Liidu välispiiri ning oleme alati olnud uhked oma tõhusa piirivalve ning hästi toimiva süsteemi üle. Suur kummardus kõigile, kes on sellega aastate jooksul tegelenud ja andnud oma märkimisväärse panuse 1100 kilomeetri Euroopa Liidu välispiiri kindlusse ning Eesti heasse mainesse,“ lisas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Schengeni ala loomine on üks Euroopa Liidu käegakatsutavamaid ja olulisemaid saavutusi. Schengeni leping on muutnud ilma passita reisimise võimalikuks enam kui 400 miljoni eurooplase jaoks. Igal aastal teevad eurooplased Schengeni alal turistidena 1,25 miljardit reisi ning saavad külastada oma sõpru ja sugulasi kogu Euroopas ilma bürokraatlike takistusteta sisepiiridel. Vaba liikumine on oluline nii Euroopa Liidu siseturu edukaks toimimiseks kui ka majanduskasvu tagamiseks. 2017. aasta kevadel tehtud Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab vaba liikumist 94 protsenti eestlastest.

Eesti tagab Schengeni välispiiri valve rohkem kui 1100 kilomeetri ulatuses, sellest 767 kilomeetrit moodustab mere- ja 338 kilomeetrit maismaapiir.

Piirikontrolli kaotamist Euroopa Liidu sisepiiridel alustati 1985. aastal, mil Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburg ja Holland otsustasid loobuda omavahelisest piirikontrollist. Selle väikese Luksemburgi linna järgi, kus esimesed lepingud allkirjastati, sai see territoorium tuntuks Schengeni nime all. Alates 2011. aasta 19. detsembrist kuulub Schengeni alasse 26 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu territooriumiga.

Schengeni alaga ühinemise kümnenda aastapäeva tähistamist korraldavad Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Siseministeerium, Riigikantselei, Tallinna Lennujaam ja eu-LISA.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis