Esita küsimus elik@nlib.ee

SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?

27.11.2017

Mõelge mõnele viimasele renoveeritud teelõigule, millel sõitsite, või uuele viaduktile, mida ületasite. Või muuseumile, mida külastasite. Võib-olla sõitsite Pärnumaal rattamatkal mööda rannikut ja märkasite rannaniidul mägiveiseid. Ehk saite maakonna arenduskeskusest nõu, kuidas tööd leida. Kõik need hüved on suuresti Euroopa Liidu rahadele rajatud. Kui palju me tegelikult tajume, kuhu on Euroopa Liidust saadud miljardeid eurosid* paigutatud? Mis saab, kui toetused peaks vähenema?

2004. aastast ehk Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis saanud toetust üle 27 000 projekti.

2003. aasta 3. märtsi hommikul kell seitse jõudis põllumees ja talupidaja Johannes Valk Laagris asunud PRIA kontori ette. Kedagi teist peale tema seal ei olnud. Vaid mõni päev varem oli ta Laheotsa talu raamatupidajaga hommikust õhtuni arvuti taga istunud ja Euroopa liidu toetusfondist raha taotlemiseks tähelepanelikult vormi täitnud.

Kui taotlusvooru algus lähemale jõudis, kadus palgatud kirjutaja. Ta ei vastanud enam kõnedele ega kirjadele. Mõni päev enne tähtaega sai Valk ta lõpuks kätte ja kuulis, et viimane oli sattunud haiglasse ega saa kuidagi projekti lõpetada. “Ma natuke kahtlen selles [, et ta haiglas tõesti oli – toim]. Võib-olla lõi ta põnnama. Võtsime siis pearaamatupidajaga selle ette ja kirjutasime hommikust õhtuni,” meenutas Valk. Õnneks aitas PRIA arendatud arvutiprogramm kontrollida, ega midagi kahe silma vahele jäänud, sest kummalgi neist varem taolist projekti kirjutamise kogemust polnud.

Loe edasi: err.ee