Esita küsimus elik@nlib.ee

Sahharovi mõttevabaduse auhinna 30. aastapäeva näitus “Nemad kaitsevad meie vabadusi” avatakse Eesti Rahvusraamatukogus 9. märtsil kell 11

28.02.2018

Alates 1988. aastast annab Euroopa Parlament välja Andrei Sahharovi nimelist mõttevabaduse auhinda, millega tunnustatakse isikuid, kes on aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinna esi­mesed laureaadid olid Nelson Mandela ja Anatoli Martšenko. 2017. aastal pälvis auhinna Venezuela demokraatlik opositsioon.

Auhinna 30. aastapäeva tähistamiseks tutvustab Euroopa Parlament koos nelja Magnumi fotograafiaühingu fotograafiga tänapäeva inimõiguslaste lugusid.

Fotoprojekt “Nemad kaitsevad meie vabadusi” heidab pilgu kahe naise ja kahe mehe igapäevaellu, kes võitlevad inimõiguste eest Kambodžas, Tuneesias, Etioopias ning Bosnias ja Hertsegoviinas.

Näituse avavad reedel, 9. märtsil kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleeris Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ja Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Terje Talv.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Näitusest lähemalt

Samrith Vaing, Kambodža, pildistanud Jérôme Sessini

Prantsuse fotograaf Jérôme Sessini pildisari jälgib Kambodža inimõiguslast Samrith Vaingi, kes toetab bunongi rahvusvähemust nende võitluses rahvusvaheliste suurettevõtetega, kes hõivavad selle rahvakillu maad.

Asma Kaouech, Tuneesia, pildistanud Newsha Tavakolian

Iraani fotograaf Newsha Tavakolian kujutab oma 25 fotol Asma Kaouechi igapäevatööd, mille eesmärk on Tuneesia noorte radikaliseerumise ärahoidmine. Fotosari jäädvustab uue põlvkonna tuneeslaste võitlusi ja lootusi, mis said alguse 2011. aasta revolutsioonist.

Ameha Mekonnen, Etioopia, pildistanud Enri Canaj

Enri Canaj jälgib oma kaameraga Etioopia juristi Ameha Mekonneni. Endine riigiametnik Ameha juhib praegu Inimõiguste Nõukogu – organisatsiooni, mis kaitseb ajakirjanike ja blogijate õigust arvamusvabadusele.

Jadranka Miličević, Bosnia ja Hertsegoviina, pildistanud Bieke Depoorter

Belgia fotograafi Bieke Depoorteri 25 kaadrit toovad esile Jadranka Miličevići sügavalt isikliku külje, mis on jätnud jälje tema igapäevatööle. Jadranka põgenes 1992. aastal Balkani sõja ajal Sarajevost Serbiasse. Ta on asutanud kaks vabaühendust – Cure ja Care –, et abistada vägivalla ja diskrimineerimise ohvriks langenud naisi.

Allikas: Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis