Esita küsimus elik@nlib.ee

Piirijulgeolek: reisijate tausta kontrollimine enne Euroopa Liitu saabumist

24.07.2018

Viisanõudest vabastatud reisijaid hakatakse tulevikus enne Euroopa Liitu saabumist kontrollima ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) abil.

Taustakontrolli eesmärk on avastada kurjategijad, terroristid ja kõik teised ohtu kujutavad isikud enne, kui nad jõuavad Euroopa Liitu. Sellise kontrollimisega võidakse algust teha juba 2021. aastal. Euroopa Parlamendi liikmed võtsid kavad vastu neljapäeval, 5. juulil.

Samas ei tohiks süstemaatiline kontrollimine põhjustada tavapärastele reisijatele mingeid probleeme. Fraktsiooni PPE Ungari liige Kinga Gál, kes vastutab Euroopa Parlamendis ettepaneku menetlemise eest, ütles: „See saab olema lihtne protsess … ainult veebipõhine kontroll, mida nad saavad teha enne Euroopa Liitu reisimist.“

Praegune olukord

Inimeste kohta, kes saabuvad riikidest, mille kodanikel ei ole Euroopa Liitu reisimiseks viisat vaja, on teave puudulik. Praegu kontrollitakse neid Schengeni piiril kohas, kuhu nad saabuvad. Piirivalvurid teevad otsuse lubada või keelata inimesel siseneda ilma, et nad teaksid, kas seda inimest peetakse ohtlikuks. See on eriti keeruline, kui inimesed saabuvad mööda maismaad, kuna nende reisidokument on ainukeseks teabeallikaks.

Eeldatavalt saabub 2020. aastal Euroopa Liitu 39 miljonit viisavaba reisijat enam kui 60 riigist. 2014. aastal oli selliseid reisijaid 30 miljonit. Kuna Euroopa avatuse nimel ei tohiks julgeolek väheneda, on võimalike julgeolekuprobleemide tuvastamiseks loodud ELi reisiinfo ja -lubade süsteem.

Sarnased mudelid juba eksisteerivad USAs, Kanadas ja Austraalias.

Mis muutub?

Inimesed, kes tulevad riikidest, mille kodanikel ei ole Euroopa Liidu külastamiseks viisat vaja, peavad enne reisi täitma elektroonilise vormi reisidokumentide ja selliste isikuandmete kohta, nagu nimi, sünnikuupäev ja -koht, sugu ja kodakondsus. Seal on ka taustaküsimusi näiteks varasemate karistusregistriandmete ja konfliktipiirkondades viibimise kohta. See võimaldab ametnikel varakult enne inimese Schengeni piirile saabumist hinnata, kas ta võib kujutada endast ohtu. Kui inimest peetakse ohtlikuks, võidakse tal ELi sisenemine keelata.

Kiire, odav ja tõhus

Loa tegemine maksab 7 eurot ja see kehtib kuni kolm aastat. Alla 18-aastastele ja üle 70-aastastele on see tasuta. Eeldatakse, et suur osa taotlejatest saavad loa peaaegu koheselt. Euroopa Liitu sisenemise lõpliku otsuse teeb piirivalve.

Mis juhtub, kui esineb oht?

Taotlused töödeldakse automaatselt. Kui mõni ELi julgeolekuandmebaas annab päringutabamuse või küsimustele on vastatud positiivselt, kontrollitakse andmeid käsitsi ja turvariski hinnatakse individuaalselt. Otsus tuleb langetada nelja nädala jooksul. Keeldumine peab olema põhjendatud ja taotlejal on õigus otsus edasi kaevata.

Järgmised sammud

Kui Euroopa Parlament on ettepaneku heaks kiitnud, peab nõukogu selle ametlikult vastu võtma. Pärast seda saab ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi 2021. aastal kasutusele võtta. See hakkab toimima lisaks e-piiride kontrollisüsteemile, mida kava kohaselt hakatakse Euroopa Liitu sisenevate inimeste puhul kasutama 2020. aastal.