Esita küsimus elik@nlib.ee

Parlamendiliikmed toetasid ambitsioonikate taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide kehtestamist

18.01.2018

Parlament võttis vastu seisukoha läbirääkimisteks ELi Nõukoguga, et kehtestada 35 protsendiline energiatõhususe eesmärk ning suurendada taastuvenergia kasutamist 35 protsendini aastaks 2030.

Parlamendiliikmed toetasid kolmapäeval toimunud hääletusel 35 protsendilise 2030. aasta ELi energiatõhususe siduva peaeesmärgi kehtestamist.

Samuti soovivad nad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal ELi summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 oleks vähemalt 35%.

Parlamendi seisukohas sätestatakse, et  liikmesriigid peavad kehtestama ka riiklikud eesmärgid. Liikmesriik võib oma eesmärgist kuni 10% võrra kõrvale kalduda juhul, kui seda põhjustavad erakorralised ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolud.

Transport: rohkem täiustatud biokütuseid, palmiõli kasutamise keelustamine aastaks 2021

2030. aastaks peab iga liikmesriik tagama, et taastuvenergia kasutamist transpordisektoris on suurendatud 12 protsendini. Esimese põlvkonna biokütuste kasutamist tuleks piirata 2017. aasta tasemel ja raudtee- ning maanteetranspordis ei tohiks see olla rohkem kui 7 protsenti. Parlamendiliikmed soovivad samuti palmiõli kasutamise keelustamist alates 2021. aastast.

Täiustatud biokütuste, mitte-bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud transpordikütuste, jäätmepõhiste fossiilkütuste ja taastuvelektri osakaal peab olema vähemalt 1,5 protsenti aastal 2021, suurenedes 2030. aastaks vähemalt 10 protsendini.

Aastaks 2022 tuleks 90 protsenti Euroopa põhivõrgu teede ääres asuvatest tanklatest varustada elektrisõidukite üldkasutatavate laadimispunktidega.

Biomass

Biomassist toodetud taastuvenergia toetuskavad peaksid vältima biomassi mittejätkusuutlikku kasutamist energia tootmiseks. Eelisjärjekorras tuleks kasutada puidujäätmeid ja -jääke, leiavad parlamendiliikmed.

Omatarbeks toodetud energia tarbimise edendamine

Parlament soovib samuti, et liikmesriigid tagaksid tarbijatele võimaluse hakata omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks ilma, et nende suhtes kohaldataks mis tahes tasusid. Liikmesriigid peaksid koostama hinnangu riigis omatarbeks toodetud energia tarbimise arendamise võimaluste ja takistuste kohta, et luua raamistik, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist.

Riiklikud energia- ja kliimakavad

Liikmesriigid peavad ettepanekute kohaselt Euroopa Komisjonile esitama 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.

Edasised sammud

Parlamendi seisukoha vastuvõtmisega võivad läbirääkimised ELi Nõukoguga direktiivide lõpliku sõnastuse osas alata. ELi Nõukogu võttis oma seisukoha energiatõhususeettepaneku osas vastu 26. juunil ning taastuvenergia ja energialiidu juhtumise ettepanekute kohta 18. detsembril.

Allikas: europarl.europa.eu