Esita küsimus elik@nlib.ee

Mida eurorahade nimel Eesti pooleks löömine kaasa toob? Ministeerium selgitab

23.02.2018

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõuniku Magnus Urbi sõnul tähendaks Eesti kaheks piirkonnaks jaotumine märksa suuremaid piiranguid raha jagamisel ning tõstaks ka toetuste jagamise administeeriumise kulu.

Urb tervitab, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. «Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid,» kirjutab ta rahandusministeeriumi blogis.

Hoolimata sellest, kas Harjumaa ja ülejäänud Eesti mõtteliselt eraldatakse, ei tasuks Urbi sõnul Euroopast tuleva toetuse vähenemist nii traagiliselt vaadata. Eesti on alates  Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinemisest olnud üks suurimaid kasusaajaid Euroopa Liidu eelarvest. Aastaks 2020, kui lõpeb praegune eelarveperiood, oleme saanud Eestile oluliste tegevuste elluviimiseks kasutada struktuurivahendeid kokku 7,2 miljardit eurot.

«Eeldada, et meie toetuste maht jääbki samale tasemele nagu seni (sõltumata arvestusmeetodist), tähendaks kaude meie senise majandusarengu tulemuste eiramist. Aga selle üle ei peaks olema kurb, sest tegelikult oleme olnud üsna edukad ning hea näide Euroopas sellest, kuidas struktuurivahendite toel piirkondade arengut edendada,» kirjutas analüütik.

Loe edasi: postimees.ee