Esita küsimus elik@nlib.ee

Otsi küsimusi ja vastuseid

Kitsenda teemat

või vali teemaloendist

Vali teema

Milliseid muudatusi tõi Lissaboni leping?

Leping allkirjastati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt 13. detsembril 2007 Lissabonis. Lepingu jõustumiseks pidid selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki.

Leping jõustus 1. detsembril 2009.

Lissaboni lepinguga muudeti nii Euroopa Liidu lepingut kui ka Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Esimesse integreeriti ELi üldisemad põhimõtted ning Euroopa põhiseaduse lepingus kokku lepitud sisulised uuendused. Teine nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks ning see reguleerib liidu poliitikat.

Olulisemad muudatused:
1) kadus senine keerukas struktuur (nn kolm sammast) ja ühes sellega Euroopa Ühenduse mõiste, edaspidi räägitakse vaid Euroopa Liidust;
2) korrastati Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ja pädevuse liike;
3) tänu kvalifitseeritud häälteenamusega otsusetegemise valdkondade laiendamisele muudeti Euroopa Liidu otsustusprotsess tõhusamaks ja kiiremaks;
4) senisest enamate otsuste tegemisse kaasati Euroopa Parlament;
5) poliitika muutus läbipaistvamaks, kuna nõukogu istungid, kus arutatakse seaduseelnõusid, muutusid avalikuks;
6) sätestati kodanikualgatuse võimalus – vähemalt miljon ELi kodanikku saavad teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepaneku;
7) rahvusparlamentidel on ulatuslikum järelevalve selle üle, et liidu tasandil tegutsetakse ainult siis, kui see on otstarbekas;
8) Euroopa Parlamendi liikmete arv võib olla kuni 751 (750 liiget ja president). Liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv on 96 ja miinimumarv 6;
9) Euroopa Ülemkogust sai institutsioon. Ülemkogu tööd hakkas juhtima 2,5 aastaks, ühe tagasivalimise võimalusega valitav alaline eesistuja ehk nn ELi president;
10) loodi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ehk nn ELi välisministri ametikoht ning Euroopa välisteenistus. Kõrge esindaja on üks komisjoni asepresidentidest ja ühtlasi välisasjade nõukogu eesistuja;
11) selgemalt sõnastati liidu välistegevuse eesmärgid, põhimõtted ja vahendid, esmakordselt rõhutatakse eraldi naabruspoliitika tähtsust;
12) lisati artikkel, mis võimaldab liikmesriigil soovi korral liidust välja astuda;
13) inimõiguste valdkonnas tunnustab leping põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning muudab harta õiguslikult siduvaks.

Vaata ka Euroopa Parlamendi teabelehte “Lissaboni leping”.

Tagasi