Esita küsimus elik@nlib.ee

Välisjulgeolek ja kaitse

Viimati täiendatud: 10.12.2018

„Meie liidu idee, isegi selle olemasolu on seatud kahtluse alla. ... Loe edasi
×

„Meie liidu idee, isegi selle olemasolu on seatud kahtluse alla. Ometi vajavad meie kodanikud ja kogu maailm tugevat Euroopa Liitu rohkem kui kunagi varem. Meie laiem piirkond on muutunud ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks. Kriisid nii liidu sees kui ka väljaspool seda mõjutavad otseselt meie kodanike elu. Keerulistel aegadel on tugev liit selline, mis mõtleb strateegiliselt, omab ühist visiooni ja tegutseb üheskoos. See kehtib veelgi enam pärast Briti referendumit. /…./ Praegu pole aeg määramatuseks: meie liit vajab strateegiat. Me vajame ühist visiooni ja ühiselt tegutsemist.“

Need laused pärinevad uuest Euroopa Liidu üldisest välis- ja julgeolekupoliitika strateegiast, mida ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini esitles 2016. aasta juuni Euroopa Ülemkogul.  Uus strateegia on eriti oluline Brexit´i valguses, kuna Ühendkuningriigi rolli Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on raske alahinnata, sest ta panustab oluliste sõjaliste võimetega igasse operatsiooni ning organisatsiooni, milles osaleb.

2016. aasta septembris toimunud Bratislava tippkohtumisel otsustasid 27 ELi juhti anda uut hoogu Euroopa välisjulgeolekule ja kaitsele: probleemiderohkes geopoliitilises olukorras tugevdatakse ELi koostööd välisjulgeoleku ja kaitse alal.

Seati eesmärk, et Euroopa Ülemkogu detsembrikuu kohtumisel tuleks teha otsus konkreetse julgeolekut ja kaitset käsitleva rakenduskava kohta ning selle kohta, kuidas kasutada paremini ära aluslepinguid, eelkõige võimete osas, ning otsustasid alustada viivitamata ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni rakendamist.

Selle elluviimiseks arutas Euroopa Ülemkogu detsembrikuu kohtumisel kolmest osas koosnevat julgeoleku ja kaitse paketti:

ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia rakenduskava ning nõukogu järeldused ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;
– ettepanekud ELi ja NATO koostöö suurendamiseks, millega rakendatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ühisdeklaratsiooni selle 7 valdkonnas;
Euroopa kaitsealane tegevuskava, mille esitas Euroopa Komisjon eesmärgiga suurendada teadusuuringuid ja võimeid, samuti konkurentsivõimet siseturu parema toimimise abil.

6. märtsil 2017 kiitsid EL välis- ja kaitseministrid konsensuslikult heaks sõjalise juhtimisstruktuuri loomise. MPCC – Military Planning Conduct and Capability facility) ülesandeks saab koordineerida EL-i tsiviilsõjalisi operatsioone, mis ei hõlma sõjalise jõu kasutamist. Uues peakorter lõimitakse EL-i olemasolevatesse sõjalistesse struktuuridesse ja selles asub tööle umbes 30 staabiohvitseri.

Välispoliitikajuhi Federica Mogherini sõnul on otsus EL-i jaoks suur samm edasi pärast aastakümnete pikkusi erimeelsusi bloki kaitsepoliitilise rolli üle, millele Suurbritannia on kaua vastu seisnud.

7. septembril 2017 kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ütles Euroopa välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini, et Eesti eesistumise lõpuks peaks Euroopa kaitsefond ja Euroopa julgeolekualgatus PESCO saama algatatud.
PESCO (Permanent Structured Cooperation) on Euroopa Liidu lepinguga ettenähtud võimalus luua eraldi struktuur nendele liikmesriikidele, kes tahavad koos teha rohkem sõjalist koostööd.

 

Märksõnad: Euroopa Liit; ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika; julgeolekupoliitika; julgeolekukoostöö; kaitsepoliitika; kaitsekoostöö; Euroopa julgeolekustrateegia; Euroopa globaalstrateegia; Euroopa sõjavägi; Euroopa Kaitsefond; PESCO; NATO.

Keyword: European Union; Common Security and Defence Policy (CSDP); Security; European security cooperation; Defence; European defence cooperation; European Security Strategy (ESS); EU Global Strategy (EUGS); EU army; European Defence Fund; PESCO; NATO.

Hashtag: #EUDefence

Foto autor: Sgt Rupert Frere, RLC

Fookuslehe koostaja: Merle Tõniste
Merle.Toniste@nlib.ee