Esita küsimus elik@nlib.ee

Pagulaskriis

Viimati täiendatud: 23.05.2019

  Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. ... Loe edasi
×

Euroopa Liidu (EL) ülesanne kaitsta abivajajaid on sätestatud Põhiõiguste hartas ning Euroopa Liidu toimimise lepingus. See on ka rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb pagulaste seisundit käsitlevast 1951. aasta Genfi konventsioonist.

2014. aastal ametisse nimetatud Euroopa Komisjon seadis uue rändepoliitika väljatöötamise üheks kümnest prioriteedist ja andis rändeküsimusega tegelemise volinik Dimitris Avramopoulose konkreetsesse vastutusalasse.

  • Euroopa rände tegevuskava (COM(2015) 240 final). Tegevuskava võttis komisjon vastu 2015. aasta mais, kohesed meet­med on merepääste suurendamine Vahemerel, pagulaste ümberasustamine ja varjupaigataotlejate ümberpaigutamine liikmesriikidesse ning põgenikega tegelevate piiriäärsete riikide abistamine. Tegevuskavas sõnastatakse neli sammast rände paremaks haldamiseks: ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine; piiride haldamine, päästes elusid ja tagades julgeoleku; ühise ja kindla varjupaigapoliitika väljatöötamine, lähtudes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi elluviimisest, aga ka Dublini määruse läbivaatamine ja vajaduse korral selle muutmine 2016. aastal ning uue seadusliku rände poliitika väljatöötamine, kaasajastades ja vaadates läbi ELi sinise kaardi süsteemi, määrates kindlaks integratsioonipoliitika uued prioriteedid ning optimeerides rändepoliitikast tulenevaid eeliseid isikute ja päritolumaade seisukohalt.
  • Pagulaskriisiga toime tulekuks Euroopa rände tegevuskava alusel kohe võetavad operatiiv-, eelarve- ja õigusmeetmed (COM/2015/0490 final)
  • Pagulaskriisi haldamine: ülevaade Euroopa rände tegevuskava raames võetud prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast (COM/2015/0510 final)
  • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (COM(2016) 271 final 2016/0131(COD))
  • Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks (COM(2016) 197 final)
  • KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Väärikas elu: abist sõltumise asemel iseseisvaks. Sundränne ja arenguabi (COM/2016/0234 final)
  • Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta (COM/2017/0558 final)
  • Euroopa rände tegevuskava rakendamise eduaruanne COM (2018) 301 final (16.05.18)
    Aruandes esitatakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava kõigil töösuundadel toimunud arengutest pärast komisjoni eelmise aruande avaldamist 2018. aasta märtsis.  Ühtlasi käsitletakse selles edusamme komisjoni tegevuskava täitmisel, mida esitleti ELi juhtide kohtumisel detsembris 2017.  Määratakse kindlaks peamised meetmed, mis on vajalikud ELi tegevuse jätkuva tulemuslikkuse tagamiseks. Selleks on vaja ka liikmesriikide ja ELi täiendavat ühisrahastust, et toetada ELi tegevust seoses rände välise mõõtmega. Käesolev aruanne näitab, et rändeprobleemide lahendamiseks on vaja jätkata meetmete võtmist ning selles määratakse kindlaks valdkonnad, mille puhul praegused meetmed ei ole piisavad ning kus tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Nagu on märgitud ka varasemates aruannetes, kinnitab praegune olukord, et rändesurvet põhjustavad tegurid on struktuursed. Pikaajalised konfliktid (nagu Süürias) tõenäoliselt niipea ei lahene. Kliimamuutused tekitavad uusi põhjusi, miks inimesed peavad ümber asuma. Demograafia viitab pikaajalisele suundumusele, mille kohaselt suureneb ELi naabruses asuvate riikide elanikkond. Seetõttu on veelgi olulisem, et ELil oleksid vahendid sellisele olukorrale reageerimiseks.

Vajadust hallata rännet terviklikumal ja kõikehõlmavamal viisil on rõhutanud ka Euroopa Parlament 10. septembri 2015. aasta resolutsiooniga ning oma suunistega kinnitanud Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu tegevustest rändesurvele lahenduste otsimisel leiab ülevaate siit.

Eesti kui EL Nõukogu eesistujariigi üks prioriteete oli “Turvaline ja kaitstud Euroopa”. Ühe teemana oli fookuses rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform.

 

Vaata ka:

EUR-Lex. Euroopa Liidu õigusaktide kokkuvõtted. Õigus, vabadus, turvalisus