Esita küsimus elik@nlib.ee

Brexit

Viimati täiendatud: 16.08.2018

23. juunil 2016 toimus Suurbritannias ajalooline referendum Euroopa Liidu liikmelisuse ... Loe edasi
×

23. juunil 2016 toimus Suurbritannias ajalooline referendum Euroopa Liidu liikmelisuse üle. Tegemist oli Suurbritannia teise sarnase rahvahääletusega veidi rohkem kui 40 aasta jooksul. Juunis 1975 toetasid liikmelisust Euroopa Majandusühenduses (EEC) veidi üle 67% hääletanutes.

Referendumi tulemusena pooldas Euroopa Liidust lahkumist 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti. Lahkumise poolt hääletas 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest.

Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Ehkki Ühendkuningriik tervikuna ning ka selle osad Inglismaa ja Wales toetasid Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt.

Vaata Ühendkuningriigi ELi referendumi ametlikku tulemust.

Suurbritannia peaminister Theresa May on üldsusele teada andnud, et Euroopa Liidust lahkumise protsessi plaanitakse käivitada enne tuleva aasta märtsi lõppu.  Juulis moodustati Suurbritannia valitsuse juurde eraldi nn Brexiti ministeerium (Department for Exiting the European Union), mida juhib minister David Davis.

KRONOLOOGIA
17. jaanuaril 2017
pidas Theresa May pidas põhjaliku Brexiti-teemalise kõne, milles täpsustas valitsuse Euroopa Liidust lahkumise kava, andes mõista, et London on valmis nn karmiks Brexitiks ehk mingit poolikut liikmesust EL-is ei soovita ning lahkutakse muuhulgas ka ühisturult.
13. märtsil andis Briti parlament eelnõud muutmata peaministrile nõusoleku käivitada EList lahkumise protsess.
16. märtsil kiitis eelnõu heaks Briti kuninganna Elizabeth II.
29. märtsil esitas Ühendkuningriigi valitsus avalduse ELi lepingu artikli 50 käivitamiseks. Tegemist on riigi ametliku teatega ühendusest lahkumise soovi kohta. Alates sellest hetkest on Euroopa Liidul ja Ühendkuningriigil kaks aastat aega lahkumiskõneluste lõpetamiseks.
31. märtsil avalikustas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk oma kava Brexiti kõnelusteks. Kava saadeti ELi 27 liikmesriigile.
5. aprillil võttis Euroopa Parlament vastu Brexiti-kõneluste resolutsiooni, milles kutsutakse pidama Suurbritanniaga etapiviisilisi läbirääkimisi.
29. aprillil toimus Euroopa Ülemkogu Brexiti teemaline erakorraline kohtumine.
3. mail andis Euroopa Komisjon soovitused lahkumiskõnelusteks Suurbritanniaga.
22. mai andis Euroopa Liidu Üldasjade nõukogu Michel Barnier´le ühehäälselt mandaadi kõneluste alustamiseks Suurbritannia lahkumise üle blokist ning võttis vastu läbirääkimisjuhised. Samuti otsustati luua ajutine töörühm, mida hakkab juhtima nõukogu peasekretariaat.
19. juuni – algasid Suurbritanniaga peetavad lahkumisläbirääkimised.
17.-20. juuli – läbirääkimiste teine ring.
28. -31. august – läbirääkimiste kolmas ring.
25.-28. september – läbirääkimiste neljas ring.
9., 10., 12. oktoober – läbirääkimiste viies voor.
9.-10. november – läbirääkimiste kuues voor.
14.,15. detsember –  Euroopa Ülemkogu, kus otsusti, et Brexiti läbirääkimistel liigutakse teise faasi.
Ametlikud kõnelused üleminekuperioodi kohta algavad jaanuaris. Tulevaste Briti ja EL-i suhete, sealjuures tulevase kaubandusleppe, üle hakatakse läbirääkimisi pidama märtsis.
17. jaanuar 2018 – Briti parlamendi alamkoda kiitis kolmapäeval häältega 324-295 heaks Brexiti-seaduse ja saatis selle edasi ülemkotta.
23. märts – Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) võttis vastu suunised ELi ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgsete suhete kohta.
28.-29. juuni – Euroopa Ülemkogu. EL 27 koosseisus kohtuv Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) teeb kavakohaselt kokkuvõtte Brexiti läbirääkimistel seni tehtud edusammudest. Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier annab ELi 27 liikmesriigi riigipeadele ja valitsusjuhtidele kõneluste seisust ülevaate.
Juhid keskenduvad järgmistele teemadele:
– väljaastumise küsimustega seotud töö lõpuleviimine
– Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelise piiriga seotud küsimused
– ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikku käsitlevad arutelud

 

Suurbritanniaga peetavate lahkumisläbirääkimiste Euroopa Liidu poolne juht on Euroopa Komisjoni endine asepresident Michel Barnier.
Euroopa Parlamenti Brexiti kõneluste koordinaatoriks on ALDE fraktsiooni juht Guy Verhofstadt.
Eestit esindab Brexiti küsimustes Matti Maasikas, kes on eriesindaja EL institutsioonide juures ja Eesti-sisese Brexiti-töörühma juht.

 

Märksõnad: Brexit, referendum, Suurbritannia, David Cameron, Euroopa Liit, Theresa May, “karm Brexit”, “pehme Brexit”, Artikkel 50.

Keywords: Brexit, referendum, Britain, United Kingdom, UK, David Cameron, European Union, Theresa May, “Hard Brexit”, “Soft Brexit”, Article 50, Withdrawal from EU.

Teemaviited sotsiaalmeedias: ‪‪‪#‎Brexit ‪#‎Britain‬ ‪#‎EUreferendum‬ #‎EUref‬

Hashtags: #‎Brexit ‬‪#‎Britain‬ ‪#‎EUreferendum‬ #‎EUref‬

 Foto: https://www.youtube.com/watch?v=yKBYirw-Qrg

Fookuslehe koostaja: Merle Tõniste
Merle.Toniste@nlib.ee