Esita küsimus elik@nlib.ee

Euroopa poolaasta sügispakett: Eesti eelarve on ELi eelarvereeglitega üldjoontes kooskõlas, kuid riskid püsivad

22.11.2018

21.11.2018

Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi 2019. aasta majandus- ja sotsiaalvaldkonna prioriteete, esitas arvamused liikmesriikide eelarvekavade kohta ja kinnitas, et Itaalia eelarvekava ei vasta paljuski stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Euroopa poolaasta protsessi on esimest korda pärast abiprogrammide lõpetamist kaasatud ka Kreeka.

Eesti 2019. aasta eelarvekava on ELi eelarvereeglitega üldjoontes kooskõlas. Komisjoni hinnangul on järgmise aasta struktuurne eelarvepuudujääk 0,7% SKP-st. See on rohkem kui seatud eesmärk ehk 0,5% SKP-st. Seega püsib mõningane risk eelarve-eesmärgist kõrvale kalduda. Samas on valitsussektori võlakoormus ligikaudu 8% SKP-st, mis on ELi väikseim.

2019. aasta Euroopa poolaasta majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel algab püsiva, kuid vähem dünaamilise majanduskasvu ja suure ebakindluse tingimustes. Alates 2014. aastast on palju ära tehtud, kuid selleks, et toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist ning suurendada samal ajal liikmesriikide majanduse vastupanuvõimet, tuleb jõupingutusi jätkata.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutava komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul on Euroopa majandusel head ajad, kuid kasvavad ohud näitavad, et need ei kesta igavesti. “ELi riigid vajavad sihipäraseid investeeringuid ja uusi reformimeetmeid, et tugevdada majanduskasvu põhialuseid ja suurendada tootlikkust. Eelarvepoliitika vallas on aeg vähendada valitsemissektori võlataset ja taastada eelarvepuhvrid. See annab meile järgmise majanduslanguse korral manööverdamisruumi. Samuti on käes aeg teha edusamme Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisel” sõnas Dombrovskis.

Majanduskasvu, tööhõivet, võla vähendamist ja investeeringuid ELis ja euroalal toetasid eelmisel aastal erakordselt soodne majanduslik olukord kogu maailmas ja madalad intressimäärad. Prognooside kohaselt peaks tänu tugevale sisetarbimisele ja investeeringutele majanduskasv kõikides liikmesriikides jätkuma, kuigi aeglasemas tempos. Kui suuremaid vapustusi ette ei tule, peaks Euroopa suutma säilitada potentsiaalsest suurema majanduskasvu ning jätkama töökohtade loomist ja töötuse vähendamist. Euroala liikmesriikide rahanduse seisund on märkimisväärselt paranenud ja euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk on kokkuvõttes alla 1 %. Kuid võlatase on mitmes riigis jätkuvalt kõrge. Kuna majanduskasv jätkub, on aeg luua eelarvepuhvrid, mida on vaja järgmise majanduslanguse ning selle võimaliku tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamiseks.

Komisjon võttis vastu ka arvamused selle kohta, kas euroala liikmesriikide 2019. aasta eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.

Kümne liikmesriigi (Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria ja Soome) eelarvekavad on 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.

Kolme liikmesriigi (Eesti, Läti ja Slovakkia) eelarvekavad on 2019. aastal pakti nõuetega üldjoontes kooskõlas. Nende riikide kavade elluviimine võib kaasa tuua selle, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast kaldutakse mõnevõrra kõrvale.

Nelja liikmesriigi (Belgia, Prantsusmaa, Portugal ja Sloveenia) eelarvekavade puhul on oht, et need ei ole 2019. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas. See võib tähendada, et kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest kaldutakse märkimisväärselt kõrvale.

Olles hinnanud Itaalia 13. novembril esitatud läbivaadatud eelarvekava, kinnitab komisjon, et riik ei järgi olulisel määral nõukogu poolt 13. juulil 2018 Itaaliale esitatud soovitust. Komisjon oli sarnasel seisukohal ka 16. oktoobril 2018 esitatud algse eelarvekava suhtes.

Itaalia puhul hindas komisjon uuesti võlakriteeriumi täitmist. Itaalia valitsemissektori võlatase ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60% SKPst, olles 2017. aastal 131,2% SKPst ehk 37 000 eurot elaniku kohta. Komisjoni analüüs osutab, et võlakriteeriumi ei täideta ning seega on põhjendatud algatada võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

Lisateave

Pressiteate täistekst

Märgukiri Euroopa poolaasta sügispaketi kohta

Euroala 2019. aasta eelarvekavasid käsitlev teatis

2019. aasta eelarvekavad:

Artikli 126 lõike 3 kohane aruanne Itaalia kohta

Tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

Allikas: Euroopa Komsijoni Esindus Eestis