Esita küsimus elik@nlib.ee

Euroopa Parlament sõnastas oma ootused ELi järgmise pikaajalise eelarve suhtes

28.03.2018

Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid 14. märtsil parlamendi ametliku seisukoha üle ELi järgmise (algusega 2021. aastal) pikaajalise eelarve läbirääkimistel.

Jan Olbrychti (PPE, Poola) ja Isabelle Thomas’ (S&D, Prantsusmaa) raportis öeldakse, et EL peaks jätkama ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika toetamist.

Raportis toonitatakse aga ka seda, et järgmise pikaajalise eelarvega (mida nimetatakse mitmeaastaseks finantsraamistikuks) tuleks „oluliselt suurendada“ teadusuuringute ja „Erasmus+“ raamprogramme, tagada edusammud noorte töötuse vastu võitlemisel ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel.

„Me vajame uusi prioriteete, teadusuuringuid, innovatsiooni, digiteerimist ja me leppisime selles kokku; see on väga oluline, aga me ei saa loobuda ka senistest prioriteetidest,“ selgitas Olbrycht intervjuus.

Tulevane rahastamine

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik algab kavakohaselt pärast 2020. aastat ja kestab vähemalt viis aastat.

Sellele eelneb Ühendkuningriigi lahkumine EList, millel on Thomas’ sõnul „olulised tagajärjed“, kuna „see tähendab 14 miljardi euro suurust auku eelarves“.

Euroopa Parlament kiitis heaks eraldi ettepanekud ELi eelarve tulevase rahastamise kohta. Gérard Deprez’ (ALDE, Belgia)ja Janusz Lewandowski (EPP, Poola) raportis soovitatakse ELi rahastamist reformida ja võtta kasutusele võimalikud uued ELi omavahendid.

Uute omavahenditena nähakse muu hulgas äriühingu tulumaksu, keskkonnamakse, Euroopa tasandi finantstehingute maksu ja erimakse digivaldkonna äriühingutele.

Suured ootused

Eurobaromeetri 2017. aasta uuringust selgus, et enamik eurooplastest ootab ELilt suuremaid pingutusi praeguste suurte probleemidega tegelemisel, mille seas on eelkõige terrorismivastane võitlus (80%) ja töötus (78%), keskkonnakaitse (75%) ning võitlus maksupettuste vastu (74%).

Üldsuse ootustele vastamiseks soovivad Euroopa Parlamendi liikmed suurendada ELi eelarvet ligikaudu 1%-lt kogurahvatulust 1,3%-ni. Kuna 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik arvutatakse 27 ja mitte 28 liikmesriigi kohta, ei pruugi kogueelarve absoluutarvudes olla suurem. Ka peaksid uued tuluallikad võimaldama liikmesriikidele kokkuhoidu.

Järgmine samm

Komisjoni president Jean-Claude Juncker tutvustab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuid kavakohaselt 2. mail ning kokkuleppeni loodetakse jõuda 12 kuuga.

ELi pikaajaline eelarve
  • Lisaks iga-aastasele eelarve määrab EL kindlaks pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) vähemalt viieks aastaks.
  • Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suurus on 963,5 miljardit eurot.
  • Viimastel aastatel on Euroopa Parlament võidelnud selle nimel, et mitmeaastane finantsraamistik oleks paindlikum ja paremini valmis sellisteks väljakutseteks nagu euroala võlakriis, rändekriis ja julgeolek.