Esita küsimus elik@nlib.ee

Euroopa Parlamendi olulisemad otsused 2014-2018: Tunne Kelam

01.11.2018

Euroopa Parlament on aastatel 2014-2018 keskendunud eelkõige teemadele, mis on olulised Euroopa kodanikele: Euroopa piiride tugevdamine, võitlemine terrorismiga, investeeringute suurendamine ja töökohtade loomine.

Passivaba liikumine on EL piirides võimalik vaid juhul, kui teame, kes meie välispiire ületavad. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on seisnud selle eest, et eurooplastel säiliksid vabadused, millega nad on harjunud. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti  (Frontex)tugevdamine on olnud jätkuvalt üks meie suurimaid prioriteete, et ühendada jõud abistamaks riike, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalse migratsioonisurvega.

Parlament on loonud tingimused, et EL võtaks vastutuse enda kaitsmise eest.

Küberrünnakute, hübriidsõdade, uut tüüpi terrorismi ja tuumarelvade tõkestamise valguses seisab Euroopa peale külma sõda silmitsi suurima julgeolekualase ohuga.

Selle mandaadi ajal on Euroopa Parlament pühendunud Euroopa Kaitse Liidu (European Defence Union) loomisele. Parlament on  kirja pannud selle toimimise põhimõtted ja on eraldamas 500 miljoni euro suurust investeeringut ühise kaitsealase arendustegevuse rahastamiseks.

Selleks, et ennetada kolmandate riikide (nagu näiteks Venemaa) gaasivarude kasutamist poliitilise tööriistana, on parlament vastu võtnud seaduse, mis tagab, et ühtki riik ei jäeta gaasikriisi puhul üksinda. Gaasitarnete tõrke puhul ükskõik millises liikmesriigis aitavad naabrid ta sellest kriisist välja tulla.

Parlament on suunanud rohkesti investeeringuid töökohtade loomiseks.

Nõndanimetatud Junckeri plaani (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, EFSI) kohaselt alustati 2015. a erainvesteeringute mobiliseerimist Euroopas ja loodi 300 000 töökohta esimese kahe aasta jooksul.  Aastaks 2018 on suunatud pea 200 miljardit eurot väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisse. 2018. a käivitatud EFSI 2.0 plaanib kahe järgneva aasta jooksul suunata 500 miljardit töökohtade loomisesse.

Parlament on panustanud rahanduskriisidega paremini toime tulevasse Euroopasse.

Liikmesriikide majandus on taas tõusuteel ja tööpuudus näitab languse trende. Reformid pangandussektoris osutusid vajalikuks, et inimeste hoiused oleksid kaitstud, ning et maksumaksjate raha ei kasutataks ebaõnnestunud pankade päästmiseks ja et tõsiseid panganduskriise enam ei juhtuks. Integreeritud/lõimunud EL finantsturud parandavad meie majanduse toimimist, elavdavad tööturgu ja majanduskasvu.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon peab oluliseks väikeettevõtjate toetamist nii vastava seadusandluse kujundamisel kui ka rahaliste eraldiste suunamisel.

Tänu Euroopa Parlamendile on inimestel võimalik vaadata lemmiktelesaateid ka reisides teistesse riikidesse. Ebaõiglane geo-blokeering eemaldatakse detsembris 2018 ja see võimaldab inimestel osta digitaalselt muusikat, filme ja teisi tooteid ilma, et neid diskrimineeritaks nende elukoha põhiselt. Tänu rändlustasude kaotamisele 2017. a juulis saavad eurooplased reisides tasuda oma telefonikõnede, SMSde ja andmeside eest vastavalt oma koduriigi tasudele.

Uus Isikuandmete Kaitse Üldmäärus (GDPR) on viimase paarikümne aasta tähtsaim isikuandmete kaitse seadusandlus, mis  annab eurooplastele tagasi kontrolli oma isikuandmete üle.

Oleme selles parlamendis seisnud selle eest, et ühtse põllumajanduspoliitika reeglid muutuksid kergemini järgitavateks ja põllumajandustoetused põllumeestele paremini kättesaadavateks.

Selle mandaadi jooksul on võideldud palju selle eest, et tõsta noortega seotud poliitikate rahastamist. Olgu see siis noorte tööpuudusega seonduv või kõige populaarsem noorte programm ERASMUS+.

2018.a käivitatud Euroopa Rahvapartei fraktsiooni välja käidud DiscoverEU initsiatiiv sai parlamendilt tugeva toetuse ja võimaldab 20 000 18. aastasele noorele tasuta rongipileti Euroopa avastamiseks.

Me oleme seisnud selle eest, et korruptsiooni suhtes valitseks nulltolerants!

Euroopa Rahvapartei fraktsioon on tugevalt toetanud Euroopa Prokuratuuri loomist, millel on õigus viia läbi piiriüleseid uurimisi ELi vahenditega seotud pettuste suhtes. Liikmesriikidel jääb piiriüleste pettuste tõttu igal aastal saamata vähemalt 50 miljardit eurot käibemaksutulu. Samuti on liikmesriigid teatanud, et 2015. aastal kuritarvitati ligikaudu 638 miljoni euro väärtuses ELi struktuurifonde.

Allikas: Euroopa Parlamendi Büroo Eestis