Esita küsimus elik@nlib.ee

Euroopa Komisjon esitas soovitused liikmesriikide majanduse tugevdamiseks

24.05.2018

Euroopa Komisjon esitas täna 2018. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad igale liikmesriigile mõeldud majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks.

Euroopa majandus kasvab selle kümnendi kiireimas tempos, tööhõive on rekordiliselt kõrge, investeeringud taastumas ja riikide rahanduse olukord paranemas. Euroopa Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt kahel järgmisel aastal majanduskasv küll veidi aeglustub, kuid püsib stabiilsena. Liikmesriigid peaksid praegusi soodsaid tingimusi ära kasutama, et muuta oma majandus ja ühiskond tugevamaks ja vastupidavamaks. Täna esitatud riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse viimastel aastatel tehtud edusamme ja kasutatakse ära positiivseid majandusväljavaateid, et suunata liikmesriike täiendavaid meetmeid võtma.

Euroopa Komisjonis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutava asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul on aga vaatamata tugevale majanduskasvule esile kerkimas uued ohud, nagu maailma finantsturgude volatiilsus ja kaubandusprotektsionism. „Peaksime praegusi soodsaid aegu ära kasutama, et oma majanduse vastupanuvõimet suurendada. See tähendab eelarvepuhvrite loomist, mis annaks riikidele järgmise majanduslanguse ajal rohkem manööverdamisruumi. Samuti tähendab see struktuurireforme tootlikkuse, investeeringute ja kaasava majanduskasvu suurendamiseks.“

Tänased soovitused tuginevad värsketes riigiaruannetesOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN••• tehtud põhjalikule analüüsile, milles toodi välja finantskriisi järelmõjud ja võimalikud tulevased probleemid osades liikmesriikides.

Eelkõige kutsub komisjon liikmesriike üles jätkama struktuurireformide elluviimist, et parandada ettevõtluskeskkonda ja investeerimistingimusi, eeskätt toote- ja teenuseturgude reformimise, innovatsiooni toetamise, VKEde rahastamisvõimaluste parandamise ja korruptsioonivastase võitluse kaudu.

Liikmesriigid peaksid ühtlasi suurendama majanduse vastupanuvõimet pikaajalistele raskustele, mis on seotud demograafiliste suundumuste, rände ja kliimamuutustega.

Sel aastal pööratakse soovitustes erilist tähelepanu sotsiaalprobleemidele, juhindudes 2017. aasta novembris välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambast. Tähelepanu keskmes on piisavate oskuste olemasolu, sotsiaalsete turvavõrkude toimivuse ja piisavuse ning sotsiaalse dialoogi arendamise tagamine. Riikidel soovitatakse viia ellu reforme, mis valmistavad nende töötajaid ette tulevikus, soodustavad digipööret, vähendavad palgalõhesid ja loovad tööhõivevõimalusi, eelkõige noortele.

Eestile antud soovitused puudutavad eelarvepoliitikat, sotsiaalvaldkonda ning teadus- arendustegevust ja innovatsiooni.

Eestis on jätkuvalt suureks väljakutseks piisava sotsiaalse turvavõrgu tagamine koos paremate teenuste osutamisega. Eesti kulutab sotsiaalkaitsele vähem (ligikaudu 16% SKPst) kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid keskmiselt (ligikaudu 28% SKPst). Sotsiaalsiirete mõju vaesuse vähendamisele on paranemas, kuid on endiselt nõrk ja alla Euroopa Liidu keskmist. Suhtelise vaesuse määr on Eestis jätkuvalt kõrge, eelkõige puuetega inimeste, tööta leibkondade ja eakate puhul. Sooline palgalõhe on endiselt üks Euroopa Liidu suuremaid (25,3%), kuigi see on vähenemas. Seetõttu soovitab komisjon parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, eelkõige eakate ja puudega inimeste jaoks. Samuti võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu erasektoris.

Eesti tootlikkuse aeglane kasv on seotud tagasihoidlike tulemustega teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Võttes arvesse, et vähem kui 0,5% Eesti ettevõtetest tegeles 2016. aastal teadustegevusega, on ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ainult 0,7% SKPst – pool ELi keskmisest (1,3%). Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus, teaduse ja ettevõtluse vaheline koostöö ning ettevõtete innovatsiooni- ja tehnoloogiline suutlikkus on endiselt tagasihoidlikud.

Tootlikkuse kasvu kiirendamiseks soovitab komisjon edendada teadustegevust ja innovatsiooni, eelkõige nähes ette tõhusad stiimulid innovatsioonibaasi laiendamiseks.

Eelarvepoliitika osas on Eestil risk kõrvale kalduda stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest. Reeglitest täiel määral kinnipidamiseks tuleks Eestil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2019. aastal 4,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst.

Liikmesriikidele esitatavaid riigipõhiseid soovitusi kohandatakse igal aastal vastavalt saavutatud edule ja muutunud olukorrale. Komisjon kutsub nõukogu üles riigipõhised soovitused vastu võtma; liikmesriike kutsutakse üles rakendama soovitusi täielikult ja õigeaegselt. ELi ministrid peaksid arutama riigipõhiseid soovitusi enne, kui ELi riigipead ja valitsusjuhid need kinnitavad. Seejärel tuleb liikmesriikidel need soovitused oma 2018.–2019. aasta majandus- ja eelarvepoliitika kaudu ellu viia.

Lisateave

Riigipõhised soovitused

Pressiteate täistekst

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis