Esita küsimus elik@nlib.ee

Eurobaromeeter: eurooplased on Euroopa Liidu olukorra suhtes optimistlikud – näitajad on 5 aasta parimad

05.08.2019

Täna avaldatud uuest Eurobaromeetri uuringust nähtub, et kodanike arvamus Euroopa Liidust on igas valdkonnas – majandusest demokraatiani – palju positiivsemaks muutunud. Tegemist on parimate näitajatega alates 2014. aasta juuni Eurobaromeetri uuringust, mis korraldati enne Junckeri komisjoni ametisseastumist.

Eurobaromeetri standarduuring viidi läbi pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajavahemikus 2019. aasta 7. juunist 1. juulini kõigis 28 ELi liikmesriigis ja viies kandidaatriigis. Uuringust nähtub muu hulgas, et toetus eurole on kõigi aegade suurim ja et ELis valmistavad sisserände järel kõige rohkem muret kliimamuutused.

1. Usaldus ja optimism tuleviku suhtes on suurimad alates 2014. aastast

Usaldus ELi vastu on kõrgeimal tasemel alates 2014. aastast ja jätkuvalt suurem kui usaldus liikmesriikide valitsuste või parlamentide vastu. Usaldus ELi vastu on kasvanud 20 liikmesriigis: näitajad on kõrgeimad Leedus (72%), Taanis (68%) ja Eestis (60%). Üle poole vastanutest Luksemburgis (59%), Soomes (58%), Portugalis (57%), Maltal ja Rootsis (mõlemas 56%), Bulgaarias ja Ungaris (mõlemas 55%), Iirimaal, Poolas, Madalmaades ja Küprosel (kõigis 54%), Rumeenias ja Austrias (mõlemas 52%) ning Lätis ja Belgias (mõlemas 51%) pigem usaldab ELi.

Pärast eelmist Eurobaromeetri standarduuringut, mis korraldati 2018. aasta sügisel, on nende vastanute osakaal, kellel on EList positiivne kuvand (45%), kasvanud 23 ELi liikmesriigis – kõige rohkem Küprosel (47%-ni ehk 11 protsendipunkti), Ungaris (52%-ni ehk 9 protsendipunkti), Kreekas (33%-ni ehk 8 protsendipunkti), Rumeenias (60%-ni ehk 8 protsendipunkti) ja Portugalis (60%-ni ehk 7 protsendipunkti). Võrreldes 2018. aasta sügisega on näitaja kasvanud 2 protsendipunkti (10 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta kevadega) ja jõudnud viimase kümne aasta kõrgeima tasemeni. Vastanutest 37%-l (+1 protsendipunkt võrreldes 2018. aasta sügisega) on EList neutraalne kuvand, negatiivne kuvand on aga vähem kui viiendikul (17%, –3 protsendipunkti), mis on kümne aasta madalaim näitaja.

Suurem osa eurooplastest on ELi tuleviku suhtes optimistlikud (61%, +3 protsendipunkti) ja ainult 34% (–3 protsendipunkti) on pessimistlikud. Optimism on suurim Iirimaal (85%), Taanis (79%), Leedus (76%) ja Poolas (74%). Optimism on väiksem aga Ühendkuningriigis (47% vs. 46%) ja Prantsusmaal (50% vs. 45%).

55% eurooplastest väidab, et nad on demokraatia toimimisega ELis rahul. See on kõrgeim näitaja alates 2004. aasta sügisest (+5 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega; +11 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta kevadega). Nende inimeste arv, kes ei ole rahul, on aga vähenenud 5 protsendipunkti ehk 36%-ni.

Enamik eurooplasi leiab, et nende arvamust võetakse ELis kuulda. EL 28 keskmine on 56% (+7 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega; +11 võrreldes 2018. aasta kevadega; +14 võrreldes 2014. aasta kevadega). Kõrgeimad näitajad on Rootsis (86%), Taanis (81%) ja Madalmaades (76%).

2. Toetus eurole on rekordiliselt suur 

Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on saavutanud uue tipptaseme. Euroalal toetab ELi ühisraha rohkem kui kolmveerand vastanutest (76%, +1 protsendipunkt, +9 protsendipunkti võrreldes 2014. aasta kevadega). ELis tervikuna püsib toetus eurole stabiilne: 62%.

Arvamus liikmesriikide majandusliku olukorra kohta on valdavalt positiivne (49% arvates on olukord hea ja 47% arvates halb). 17 liikmesriigis (2018. aasta sügisel 16) väitis enamik vastanutest, et riigi majanduslik olukord on hea. Kõrgeimad näitajad on Luksemburgil (94%), Taanil (91%) ja Madalmaadel (90%). Positiivseid arvamusi oli kõige vähem Kreekas (7%), Horvaatias ja Bulgaarias (mõlemas 20%), Itaalias (22%), Hispaanias (26%) ja Prantsusmaal (29%).

3. ELi peamisteks saavutusteks peetakse ELi kodakondsust ja liikumisvabadust

Kõigis 28 liikmesriigis tunneb üle poole vastanutest, et nad on ELi kodanikud. ELis tervikuna tunneb end ELi kodanikuna 73% (+2 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega). See näitaja on liikmesriigiti erinev: Luksemburgis 93%, Saksamaal 88%, Hispaanias 87%, Kreekas ja Itaalias 57% ning Bulgaarias 52%.

Enamik ELi kodanikke toetab ELi kodanike vaba liikumist, mis tähendab, et nad saavad elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõikjal ELis (81%, –2 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega). Seda seisukohta jagab igas ELi liikmesriigis rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest (Leedus 94%, Itaalias ja Ühendkuningriigis mõlemas 68%).

4. ELi ja liikmesriikide tasandil tekitavad üha rohkem muret kliimamuutused ja keskkond

ELi tasandil tuntakse endiselt kõige rohkem muret sisserände pärast. Seda mainis 34% vastanutest, kuigi näitaja on oluliselt vähenenud (6 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega). Kliimamuutused olid 2018. aasta sügisel viiendal kohal, kuid mure nende pärast on tugevalt kasvanud (6 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega) ja nüüd on need teisel kohal. Kolm aspekti teevad muret võrdselt: majanduslik olukord (18%, ei muutunud), liikmesriikide rahanduse olukord (18%, –1 protsendipunkt) ja terrorism (18%, –2 protsendipunkti). Keskkond on peamine mureallikas 13%-le (+4 protsendipunkti) vastanutest.

Tööpuudus, mis on ELi tasandil praegu seitsmendal kohal (12%), on riikide tasandil jätkuvalt peamine mureallikas(21%, –2 protsendipunkti) koos kasvavate hindade / kiireneva inflatsiooni / suureneva elukallidusega (21%, ei muutunud) ning tervise ja sotsiaalkindlustusega (21%, +1 protsendipunkt). Neile järgnevad väga väikese vahega keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid, mille näitaja on märkimisväärselt kasvanud (20%-ni ehk 6 protsendipunkti). Sisseränne, mida mainis 17% vastanutest (–4 protsendipunkti võrreldes 2018. aasta sügisega ja –19 protsendipunkti võrreldes 2015. aasta sügisega), ei ole nüüd esimest korda alates 2014. aasta kevadest liikmesriikide tasandil kolme peamise mureallika hulgas. Majanduslik olukord on kuuendal kohal (16%, +1 protsendipunkt).

Lisateave

Eurobaromeetri standarduuring nr 91: http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/standard/surveyky/2253.

Pressiteade veebis

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis