Esita küsimus elik@nlib.ee

Euro tähistab oma 20. aastapäeva

20.12.2018

1. jaanuaril 2019 saab Euroopa ühisraha euro 20 aastaseks. Täpselt 20 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1999, fikseerisid 11 ELi riiki pöördumatult oma valuutakursid, võtsid vastu ühise, Euroopa Keskpanga hallatava rahapoliitika ning lasid käibele euro.

See ajalooline hetk oli oluline verstapost stabiilsuse ja heaolu tagamisel Euroopas. Kuigi praegu on euro ikka veel noor, on see tänaseks käibel juba 19 ELi liikmesriigis ja seda kasutab üle 340 miljoni eurooplase. Ligikaudu 60 riiki üle kogu maailma on sidunud oma vääringu euroga ühel või teisel viisil. Meie võimuses on suurendada euro rahvusvahelist rolli ja me oleme selleks valmis. Ülejäänud ELi liikmesriigid ühinevad euroalaga niipea, kui nad on kriteeriumid täitnud.

Euro eest otseselt vastutavate ELi institutsioonide ja asutuste, st Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurorühma juhid väljendasid mõtteid ühisraha 20. aastapäeva puhul, aga ka euro tuleviku teemal /…./

Taust

Euro käibelevõtuga jõudis lõpule pikk teekond. 1970ndate ja 1980ndate ülemaailmne finantskriis mõjutas Euroopa riike ja seega tuli leida lahendused Euroopa tasandil. Lisaks leiti, et ühtsel turul oleks lihtsam töötada ja kaubelda, kui eurooplased hakkaksid kasutama ühisraha. Pärast aastakümneid kestnud arutelusid selle üle, kuidas saavutada majandus- ja rahaliit, loodi 1989. aastal Delors’i komitee. Tolleaegse komisjoni presidendi Jacques Delors’i juhtimisel uuris komisjon konkreetseid samme sellise ühisraha kasutuselevõtuks. Seejärel kutsuti ühisraha ellu 1992. aastal Maastrichtis allkirjastatud poliitilise kokkuleppega, mis tugines Delors’i komitee aruandele ja sellele järgnenud läbirääkimistele. Maastrichti lepingule allakirjutamine oli sümboolne hetk eurole üleminekul. 1994. aastal alustas Euroopa Rahainstituut ettevalmistusi Frankfurdis Euroopa Keskpanga (EKP) loomiseks, mis võtaks vastutuse euroala rahapoliitika eest. EKP alustas tegevust 1. juunil 1998.

1. jaanuaril 1999 fikseeriti vahetuskursid ja võeti kasutusele euro. Sellest sai 11 liikmesriigi ametlik vääring. Lisaks anti Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemile rahapoliitilised ülesanded. Pärast seda, kui euro oli olnud kolm aastat kasutusel arveldusrahana riikide omavääringute kõrval, vahetasid 12 riiki oma paberraha ja mündid eurode vastu. See oli ajaloo suurim üleminek uuele vääringule. Esimesena võtsid euro kasutusele Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal. Kreeka lisandus 2001. aastal. Seejärel on euro kasutusele võtnud veel seitse liikmesriiki (Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Slovakkia ja Sloveenia).

Teine kõige kasutatavam valuuta maailmas

Alates esimestest 1960ndate lõpus toimunud aruteludest on euro läbi käinud pika maa – praegu kasutab eurot 340 miljonit eurooplast ja veel 175 miljonit inimest üle kogu maailma. See on tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta. Maailmas on ligikaudu 60 riiki, kes kasutavad eurot või on sellega sidunud oma valuuta. Euro väärtus on rahvusvaheliste keskpankade jaoks stabiilne ja seda kasutatakse võlakirjade emiteerimiseks. See on ka laialdaselt aktsepteeritud rahvusvaheline maksevaluuta.

Kümme aastat pärast maailma vapustanud finantskriisi on Euroopa majandus- ja rahaliidu ülesehitust oluliselt tugevdatud, kuid teha tuleb veel palju. Võttes aluseks viie juhi aruandes 2015. aasta juunis esitatud visiooni, mida arendati edasi 2017. aasta kevade aruteludokumentides majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta ja ELi rahanduse tuleviku kohta, esitas Euroopa Komisjon tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Detsembris leppisid ELi juhid kokku ka selles, et teevad tööd euro rahvusvahelise rolli tugevdamise nimel.

Ühisraha kõigi eurooplaste hüvanguks

Üldsuse toetus eurole on ELis olnud püsivalt kõrge, eelkõige nendes riikides, kus euro on juba kasutusel. 74 % euroalal küsitletutest leidis, et euro on ELi jaoks hea. See protsent langeb kokku eelmise aasta rekordtasemega ja on kinnitus sellest, et alates uuringute käivitamisest 2002. aastal on toetus eurole kõrgeimal tasemel. Samuti leidis 64 % euroalal küsitletutest, et euro on ka nende oma riigi jaoks hea. 36 % eurooplastest peab eurot üheks kõige olulisemaks Euroopa Liidu sümboliks. Sellest eespool on sümbolina vaid vabadus. See on toonud Euroopa majapidamistele, ettevõtjatele ja valitsusele ühtviisi nähtavat ja praktilist kasu: stabiilsed hinnad, väiksemad tehingukulud, läbipaistvamad ja konkurentsivõimelisemad turud ning suurenenud kaubavahetus. Euro teeb välismaale reisimise ja seal elamise lihtsamaks ja kaitseb sääste.

 

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis