Veel 2019. aasta algul ei olnud ühtseid rahvusvahelisi reegleid, millise riigi seadusandlust peab rakendama juhul, kui abielupaar on seotud rohkem kui ühe riigiga - näiteks Suurbritannia kodanikud, kes elavad Prantsusmaal. Igal riigil olid enda nn rahvusvahelise eraõiguse normid (private international law rules e PIL) ja see põhjustas seaduste konflikti. Puudusid ühiseeskirjad selles osas, millisel kohtul on pädevus, riigid ei pööra täitmisele teistes riikides tehtud kohtuotsuseid. Tänapäeval elavad miljonid inimesed riigis, mis ei ole nende kodakondsusjärgne riik. Seetõttu peab Euroopa Liit (EL) vajalikuks reguleerida abieluvara ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi määrustega. Määrused ei sätesta ühtset ELi abieluõigust, kuid panevad paika eraõiguse normid: millise riigi abieluõigust rakendada, millise riigi kohtul on pädevus, ELi liikmesriigid peavad tunnustama ja täitma teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuseid.

Raamatu autoriteks on tunnustatud teadlased, notarid, praktiseerivad juristid. Nad kõik kuulusid ekspertidena Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud gruppi, mis valmistas ette määruste eelnõud. Raamat pakub määruste kõikide sätete kohta põhjalikke kommentaare.

Nõukogu määrus (EL) 2016/1103, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.

Nõukogu määrus (EL) 2016/1104, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.

Määrused jõustusid 29. jaanuaril 2019.