Otsing

Viimati uuendatud:28/04/2020 - 14:31
Pagulaskriis
Fookuse peateema sisu

Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. 2015 ja 2016. aastal esitati Euroopas vastavalt 1,3 ja 1,2 miljonit varjupaigataotlust. Sisseränne jätkub, kuid Euroopa Liidu (EL) vastumeetmete tulemusel on põgenike vool oluliselt vähenenud.

EL on otsustanud vastutust pagulaste kaitsmisel jagada, kuid konsensuse saavutamine liikmesriikidega on äärmiselt keeruline.

Suurem osa ELi saabunutest põgeneb sõja ja terrori eest. Inimestele, kes põgenevad oma kodumaalt ega saa sinna naasta tagakiusamise kartuses, pakutakse tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest varjupaika. Liikmesriigid vastutavad varjupaigataotluste läbivaatamise eest ja otsustavad, kes abi saab. Paljud lahkuvad oma kodumaalt lootuses parandada elujärge. Kui nende varjupaigataotlust heaks ei kiideta, on liikmesriikidel kohustus saata majanduslikel põhjustel rändajad tagasi oma koduriiki või riiki, mille kaudu nad tulid.

Eesti osaleb kriisi lahendamisel proportsionaalselt oma suurusega ELis. 26. juuli 2017. aasta seisuga on Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud kokku 161 inimest.

Märksõnad: Euroopa Liit; ühine varjupaiga- ja rändepoliitika; rändepoliitika; varjupaigataotlejad; varjupaigaõigus; ränne (demogr.); seaduslik ränne; sisseränne; ebaseaduslik sisseränne; sisserändajad; pagulased; rändesurve; integratsioon; Dublini süsteem.

Teemaviited sotsiaalmeedias: #pagulased #pagulaskriis #migratsioon #rändekriis #JHA  #ränne #ümberpaigutamine #ümberasustamine

 

Pilt: http://tvnewsroom.consilium.europa.eu/
© European Union

Allikad: Euroopa Komisjoni teabelehed ja pressiteated; Siseministeerium;
www.valitsus.ee/et/pagulased

Fookuslehe koostaja: Li Lind
Li.Lind@nlib.ee

Luba