7. jaanuaril 2020 kinnitasid Hiina ametivõimud, et Wuhani ringkonnas on tuvastatud uus SARS-i laadne viirus. Viirus, mida nüüd tunneme nime all COVID-19 või koroonahaigus, hakkas hoogsalt levima.
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) loob raamistiku ELi poliitilistele ja sõjalistele struktuuridele ning liidu sõjalistele ja tsiviiloperatsioonidele ning -missioonidele välisriikides. ÜJKP on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) lahutamatu osa.
23. juunil 2016 toimus Suurbritannias ajalooline referendum Euroopa Liidu liikmelisuse üle. Tegemist oli Suurbritannia teise sarnase rahvahääletusega veidi rohkem kui 40 aasta jooksul. Juunis 1975 toetasid liikmelisust Euroopa Majandusühenduses (EEC) veidi üle 67% hääletanutest.
Populism (< ld populus rahvas) on poliitiline demagoogiline tegevus oma erakonnale poolehoiu saavutamiseks ja võimule pürgimiseks*. Euroopa poliitikas on populistlike erakondade esiletõusu märgata eriti peale 2008. aasta finantskriisi ja 2015. aasta pagulaskriisi.
11. detsembril 2019 esitas president von der Leyeni juhitud komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe - meetmete paketi jätkusuutlikuks üleminekuks rohelisele majandusele.
Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. 2015 ja 2016. aastal esitati Euroopas vastavalt 1,3 ja 1,2 miljonit varjupaigataotlust. Sisseränne jätkub, kuid Euroopa Liidu (EL) vastumeetmete tulemusel on põgenike vool oluliselt vähenenud.
7. jaanuaril 2020 kinnitasid Hiina ametivõimud, et Wuhani ringkonnas on tuvastatud uus SARS-i laadne viirus.
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) loob raamistiku ELi poliitilistele ja sõjalistele struktuuridele ning liidu sõjalistele ja tsiviiloperatsioonidele ning -missioonidele välisriikides.
23. juunil 2016 toimus Suurbritannias ajalooline referendum Euroopa Liidu liikmelisuse üle. Tegemist oli Suurbritannia teise sarnase rahvahääletusega veidi rohkem kui 40 aasta jooksul.
Populism (< ld populus rahvas) on poliitiline demagoogiline tegevus oma erakonnale poolehoiu saavutamiseks ja võimule pürgimiseks*. Euroopa poliitikas on populistlike erakondade esiletõusu märga
11. detsembril 2019 esitas president von der Leyeni juhitud komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe - meetmete paketi jätkusuutlikuks üleminekuks rohelisele majandusele.
Euroopat on tabanud suurim inimeste massiränne pärast Teist maailmasõda. 2015 ja 2016. aastal esitati Euroopas vastavalt 1,3 ja 1,2 miljonit varjupaigataotlust.
Veel 2019. aasta algul ei olnud ühtseid rahvusvahelisi reegleid, millise riigi seadusandlust peab rakendama juhul, kui abielupaar on seotud rohkem kui ühe riigiga - näiteks Suurbritannia kodanikud, kes elavad Prantsusmaal. Igal riigil olid enda nn rahvusvahelise eraõiguse normid (private international law rules e PIL) ja see põhjustas seaduste konflikti. Puudusid ühiseeskirjad selles osas, millisel kohtul on pädevus, riigid ei pööra täitmisele teistes riikides tehtud kohtuotsuseid. Tänapäeval elavad miljonid inimesed riigis, mis ei ole nende kodakondsusjärgne riik. Seetõttu peab Euroopa Liit (EL) vajalikuks reguleerida abieluvara ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi määrustega. Määrused ei sätesta ühtset ELi abieluõigust, kuid panevad paika eraõiguse normid: millise riigi abieluõigust rakendada, millise riigi kohtul on pädevus, ELi liikmesriigid peavad tunnustama ja täitma teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuseid.
Raamatu autoriteks on tunnustatud teadlased, notarid, praktiseerivad juristid. Nad kõik kuulusid ekspertidena Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud gruppi, mis valmistas ette määruste eelnõud. Raamat pakub määruste kõikide sätete kohta põhjalikke kommentaare.
Nõukogu määrus (EL) 2016/1103, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.
Nõukogu määrus (EL) 2016/1104, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.
Määrused jõustusid 29. jaanuaril 2019.
Ulf Bergquist ; Domenico Damascelli ; Richard Frimston ; Paul Lagarde ; Barbara Reinhartz
Oxford, United Kingdom ; New York, NY : Oxford University Press
2019
397 lehekülge
ISBN 9780198826552
Prospekti tingimused on Euroopa Liidu (EL) kapitaliturgude liidu nurgakiviks. Raamat "Prospectus regulation and prospectus liability" analüüsib 2017 prospektimäärust nii õiguslikust kui majanduslikust perspektiivist.
Raamatus käsitletakse harmoneerimise aspekti, reeglitega katmata valdkondi, Brexiti mõju, samuti riikide õigusnorme, mis määravad tsiviilvastustuse eksitavate prospektide eest. Analüüsitakse ja võrreldakse kõiki Euroopa keskseid kapitaliturge. Ühendkuningriigiga seoses võetakse vaatluse alla Brexitiga seotud teemad ja võimalikud Brexitijärgsed lahendused. Käsitlemist leiab seaduste konflikti teema, mis on seotud Brüsseli I määrusega ja Rooma I ja II määrusega, samuti väärtpaberitega seotud avaldamistavade tulevik ELis.
editors Danny Busch, Guido Ferrarini, Jan Paul Franx
Oxford, United Kingdom : Oxford University Press
2020
621 lehekülge
ISBN 9780198846529
Õpiku fookuses on Euroopa Liidu (EL) välissuhetega seotud õigus- ja poliitikaküsimused, poliitilised vaated ja praktika ning nende teemade kokkupuutepunktid.
Teine, täiendatud väljaanne pakub mitme poliitikavaldkonna põhjalikku analüüsi, käsitlemist leiavad näiteks ühine kaubanduspoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, keskkond, inimõigused ja arengukoostöö.
Õpikut on mugav kasutada: peatükkide juures on välja toodud teemaga seotud peamised eesmärgid, selgitused ja kokkuvõte, mis aitab lugejal mõista välissuhete õiguse üldpõhimõtteid. Õpik annab üliõpilastele üksikasjaliku ülevaate ELi välissuhete õiguse ajaloolisest kujunemisest, kontekstist ja tänapäevasest toimimisest tugevalt politiseeritud Euroopas ja kogu maailmas.
editors Ramses A. Wessel ; Joris Larik
Oxford, UK ; New York, NY : Hart Publishing, Bloomsbury Publishing Plc
2020
513 lehekülge
ISBN 9781509926763
Euroopa Komisjon võttis 2005. aastal vastu digitaalse ühtse turu strateegia. Kolm aastat hiljem on lisandunud mitmed digitaalset infosisu reguleerivad õiguslikud meetmed. Riigid peavad lähiaastatel viima uued reeglid siseriiklikku õigusesse. Meetmed mõjutavad juba kehtivat tarbijaõiguse direktiivi 2011/83/EL, e-kaubanduse direktiivi 2000/31/EL ja määrust 2017/1128, mis tagab võrgusisuteenuse piiriülese kaasaskantavuse.
"EU digital law : article-by-article commentary" pakub sel teemal süvitsiminevat analüüsi õigusekspertidelt üle kogu Euroopa Liidu. Eksperdid annavad üksikasjalikke selgitusi meetmete tausta ja otstarbe osas, osutavad võimalikele raskustele, aga ka lahendustele, mis hõlbustavad uute reeglite rakendamist. Raamat on oluline abivahend seadusandjatele, praktikutele ja teadlastele.
editors Reiner Schulze, Dirk Staudenmayer
Baden-Baden : Nomos [etc.]
2020
596 lehekülge
ISBN 9783848749782
Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust. 2000. aastal järgnes kaks võrdõiguslikkuse direktiivi, esimene neist keskendus rassilisele ja etnilisele päritolule, teisega kaeti ülejäänud neli Amsterdami lepinguga kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtet: isiku õigus usutunnistusele või veendumustele; keeld diskrimineerida puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel.
Kaheksateist aastat peale võrdõiguslikkuse direktiivide vastuvõtmist on asjakohane anda seni saavutatule hinnang ning vaadata üle võrdõiguslikkuse direktiivide ülevõtmisele järgnenud arengud ja ilmsiks tulnud puudused. Raamatus “EU anti-discrimination law beyond gender” analüüsitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ja otsitakse vastust küsimusele, kuidas võrdõiguslikkuse direktiivid on võimaldanud, ja aeg-ajalt ka hoopis takistanud, Euroopa Liidu Kohtul kujundada ulatuslikku diskrimineerimisvastast kohtupraktikat. Autorid heidavad pilgu ajalukku, annavad ülevaate praegusest olukorrast ja rääkides ELi diskrimineerimisvastase õiguse tulevikust, avaldavad lootust, et ELi vastav seadusandlus, vaatamata kõikidele puudustele, pakub jätkuvalt kõrgeimatele standarditele vastavat kaitset.
editors Uladzislau Belavusau, Kristin Henrard
Oxford [etc.] : Hart
2020
377 lehekülge
ISBN 9781509938681
Raamatus "The Future of Pension Plans in the EU Internal Market" uuritakse lähemalt Euroopa riikide pensioniskeeme ning analüüsitakse skeemidega seotud väljakutseid, suundumusi ja prognoose.
Autorid kutsuvad üles tegelema Euroopa tasandil uue sotsiaalpoliitika kujundamisega, et leida lahendusi riikide ühistele probleemidele nagu vananev ühiskond ja üleminek digitehnoloogiale. Käsitlemist leiavad kapitaliturgude liidu* ja Euroopa sotsiaalsete põhiõiguste samba teemad. Raamat annab tervikliku ülevaate pensionisüsteemidest, seda nii majandus-, finants- kui õiguslikust perspektiivist.
* Kapitaliturgude liit (Capital Markets Union) on ELi algatus, mille eesmärk on süvendada ja veelgi integreerida ELi liikmesriikide kapitaliturgusid (Loe lähemalt Euroopa Liidu Nõukogu lehelt)
editors Nazaré da Costa Cabral, Nuno Cunha Rodrigues
Cham, Switzerland : Springer
[2019]
349 lehekülge
ISBN 9783030294960
Euroopa Liidu Kohtul on olnud keskne roll Euroopa Liidu (EL) siseturu loomisel ja tugevdamisel. Kuid kohus on saanud ka kriitika osaliseks, nimelt liigse kohtuliku aktivismi ning siseriiklike reguleerivate asutuste autonoomia ja volituste piiramise pärast.
Raamatus "Europe's Passive Virtues" analüüsitakse otsustamisvabadust, mis on liikmesriikidele antud läbi kahe doktriini - need on kaalutlusõigus ja detsentraliseeritud kohtulik kontroll. Raamatu keskmes on empiiriline uuring Euroopa Kohtu vaba liikumise kohtupraktikast perioodil 1974 kuni 2013. Autor jõuab järeldusele, et vaba liikumist sätestavad õigusnormid on viimase nelja aastakümnega märkimisväärselt muutunud ja Euroopa Liidu Kohus jätab üha rohkem otsuseid siseriiklike õigusloojate ja kohtunike kätesse. See trend mõjutab võimu jaotumist Euroopa ja siseriikliku tasandi kohtusüsteemi vahel ning muudab ka siseturu olemust. Autori hinnangul on sellised uued passiivsed eelised omakorda seotud rea ELis aset leidvate poliitiliste, põhiseaduslike ja institutsionaalsete arengutega.
Jan Zglinski
Oxford : Oxford University Press
2020
219 lehekülge
ISBN 9780198844792
Raamat "The EU in the 21st Century" pakub põhjaliku ülevaate väljakutsetest, millega Euroopa Liit 21. sajandil silmitsi seisab. Käsitlemist leiab lai valik teemasid: populism, rändekriis, Brexit, ELi kaitsekoostöö, välispoliiitika ja laienemine. Kogumik on valminud erinevate valdkondade ekspertide koostöös. Eksperdid annavad ülevaate ELi ees seisvatest probleemidest ja väljakutsetest, nende ajaloolisest taustast, lisavad hinnangu institutsioonide tegevusele ja poliitikavahenditele, mida EL on vastukaaluna rakendanud.
Kogumik sisaldab Eesti teadlaste kaastöid: Tanel Kerikmäe ja Alexander Antonov käsitlevad tehisintellekti õiguslikke aspekte. Agnes Kasper ja Holger Mölder analüüsivad ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikat uute julgeolekualaste väljakutsete ja küberturbe kontekstis.
toimetajad David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Ricardo Martín de la Guardia, Guillermo Á. Pérez Sánchez
Cham : Springer [etc.]
2020
317 lehekülge
ISBN 9783030383985
Õpik "Foster on EU Law" annab põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu institutsioonide toimimisest, selgitab Euroopa Liidu õigussüsteemi ülesehitust ja põhiprintsiipe. Tegu on seitsmenda, täiendatud ja ajakohastatud väljaandega. Võrreldes varasemate väljaannetega on autor kirjutanud selgemaks peatükkide sissejuhatused, korrastanud õpiku struktuuri ja lisanud uue teema - Brexiti mõju.
Nigel Foster
Oxford, United Kingdom : Oxford University Press
2019
403 lehekülge
ISBN 9780198839804
Institutsioonid, liikmesriigid, poliitilised grupid - nad kõik teevad Brüsselis lobitööd ja otsivad endale liitlasi. Lobijaid on palju ja vähesed neist suudavad tegutseda superlobistidena. See raamat on selle valdkonna parimatest. Kirjeldamaks keerulist teed superlobijaks saamisel, on Milos Labovic kogunud nii edu- kui läbikukkumislugusid. Edu saadab lobitöö tegemisel neid, kes oskavad luua tugeva koostöövõrgustiku, tunnevad peensusteni Euroopa Liidu seadusandlikku protsessi ning teavad, millal ja kuidas seda mõjutada. Raamatusse andsid oma panuse mitmed eksperdid ja siseringi inimesed, nende seas Herman van Rompuy, Frits Bolkestein, Richard Corbett, Eva Maydell ja Emilio De Capitani.
Raamat on suunatud neile, kel endil mõlgub meeles soov saada superlobistiks, samuti üliõpilastele, ajakirjanikele, teadlastele ja riigiametnikele.
Milos Labovic
London : John Harper Publishing
2020
274 lehekülge
ISBN 9781999959562
Raamatus "EU eIDAS Regulation" seletatakse lahti e-identimise ja usaldusteenuste määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) kõik sätted. Määruse eesmärgiks on tõsta usaldust e-tehingute vastu ja suurendada nii avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusust.
Raamat pakub määruse kõikide sätete kohta põhjalikke kommentaare koos viidetega teaduslikele kirjutistele. Piiriülese projekti tulemusena valminud teos analüüsib erinevate Euroopa riikide praktikat. Selleks, et anda hinnang määruse rakendamisega seotud õiguslikele probleemidele, analüüsivad autorid määruse kõiki aspekte: ühelt poolt järgides tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, mida määrusega on soovitud saavutada ja teiselt poolt siiski ka selle väga spetsiifilise valdkonna tehniliselt kindlaks määratud definitsioone ja nõudeid.
edited by Alessio Zaccaria, Martin Schmidt-Kessel, Reiner Schulze, Alberto Maria Gambino
München [etc.] : Beck [etc.]
2020
379 lehekülge
ISBN 9783406742972
"Rural Development in the Digital Age" käsitleb Euroopa Liidu (EL) maaelu arengu poliitikat 4.0 perioodil.
Autorid toovad välja vastuolud poliitika kavandamise ja rakendamise protsessis, mida intensiivselt survestab neo-produktivism. Raamatu olulisus ja uudsus seisneb neo-produktivismi kui ideoloogia ja praktika ning poliitikaga kaasnevate nõudmiste ja piirkondlike mõjude määratlemises ning kriitilises analüüsis ELi 2014-2020 programmiperioodil. Autorid väidavad, et selline muutus ELi maaelu arengu poliitika paradigmas võib vähendada selle tulemuslikkust ja võimet tagada territoriaalne areng ning ühtekuuluvus.
Raamat on suunatud üliõpilastele, teadlastele ja poliitikakujundajatele, kes tegelevad ELi poliitika, maaelu arengu, regionaalarengu ja majandusgeograafia teemadega.
edited by Martin Pelucha and Edward Kasabov
Milton Park, Abingdon, Oxon ; New York, NY : Routledge
2020
241 lehekülge
ISBN 9780367356583
Veel 2019. aasta algul ei olnud ühtseid rahvusvahelisi reegleid, millise riigi seadusandlust peab rakendama juhul, kui abielupaar on seotud rohkem kui ühe riigiga - näiteks Suurbritannia kodanikud, kes elavad Prantsusmaal. Igal riigil olid enda nn rahvusvahelise eraõiguse normid (private international law rules e PIL) ja see põhjustas seaduste konflikti. Puudusid ühiseeskirjad selles osas, millisel kohtul on pädevus, riigid ei pööra täitmisele teistes riikides tehtud kohtuotsuseid. Tänapäeval elavad miljonid inimesed riigis, mis ei ole nende kodakondsusjärgne riik. Seetõttu peab Euroopa Liit (EL) vajalikuks reguleerida abieluvara ja registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi määrustega. Määrused ei sätesta ühtset ELi abieluõigust, kuid panevad paika eraõiguse normid: millise riigi abieluõigust rakendada, millise riigi kohtul on pädevus, ELi liikmesriigid peavad tunnustama ja täitma teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuseid.
Raamatu autoriteks on tunnustatud teadlased, notarid, praktiseerivad juristid. Nad kõik kuulusid ekspertidena Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud gruppi, mis valmistas ette määruste eelnõud. Raamat pakub määruste kõikide sätete kohta põhjalikke kommentaare.
Nõukogu määrus (EL) 2016/1103, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.
Nõukogu määrus (EL) 2016/1104, 24. juuni 2016 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades. Konsolideeritud tekst.
Määrused jõustusid 29. jaanuaril 2019.
Ulf Bergquist ; Domenico Damascelli ; Richard Frimston ; Paul Lagarde ; Barbara Reinhartz
Oxford, United Kingdom ; New York, NY : Oxford University Press
2019
397 lehekülge
ISBN 9780198826552
Prospekti tingimused on Euroopa Liidu (EL) kapitaliturgude liidu nurgakiviks. Raamat "Prospectus regulation and prospectus liability" analüüsib 2017 prospektimäärust nii õiguslikust kui majanduslikust perspektiivist.
Raamatus käsitletakse harmoneerimise aspekti, reeglitega katmata valdkondi, Brexiti mõju, samuti riikide õigusnorme, mis määravad tsiviilvastustuse eksitavate prospektide eest. Analüüsitakse ja võrreldakse kõiki Euroopa keskseid kapitaliturge. Ühendkuningriigiga seoses võetakse vaatluse alla Brexitiga seotud teemad ja võimalikud Brexitijärgsed lahendused. Käsitlemist leiab seaduste konflikti teema, mis on seotud Brüsseli I määrusega ja Rooma I ja II määrusega, samuti väärtpaberitega seotud avaldamistavade tulevik ELis.
editors Danny Busch, Guido Ferrarini, Jan Paul Franx
Oxford, United Kingdom : Oxford University Press
2020
621 lehekülge
ISBN 9780198846529
Õpiku fookuses on Euroopa Liidu (EL) välissuhetega seotud õigus- ja poliitikaküsimused, poliitilised vaated ja praktika ning nende teemade kokkupuutepunktid.
Teine, täiendatud väljaanne pakub mitme poliitikavaldkonna põhjalikku analüüsi, käsitlemist leiavad näiteks ühine kaubanduspoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, keskkond, inimõigused ja arengukoostöö.
Õpikut on mugav kasutada: peatükkide juures on välja toodud teemaga seotud peamised eesmärgid, selgitused ja kokkuvõte, mis aitab lugejal mõista välissuhete õiguse üldpõhimõtteid. Õpik annab üliõpilastele üksikasjaliku ülevaate ELi välissuhete õiguse ajaloolisest kujunemisest, kontekstist ja tänapäevasest toimimisest tugevalt politiseeritud Euroopas ja kogu maailmas.
editors Ramses A. Wessel ; Joris Larik
Oxford, UK ; New York, NY : Hart Publishing, Bloomsbury Publishing Plc
2020
513 lehekülge
ISBN 9781509926763
Euroopa Komisjon võttis 2005. aastal vastu digitaalse ühtse turu strateegia. Kolm aastat hiljem on lisandunud mitmed digitaalset infosisu reguleerivad õiguslikud meetmed. Riigid peavad lähiaastatel viima uued reeglid siseriiklikku õigusesse. Meetmed mõjutavad juba kehtivat tarbijaõiguse direktiivi 2011/83/EL, e-kaubanduse direktiivi 2000/31/EL ja määrust 2017/1128, mis tagab võrgusisuteenuse piiriülese kaasaskantavuse.
"EU digital law : article-by-article commentary" pakub sel teemal süvitsiminevat analüüsi õigusekspertidelt üle kogu Euroopa Liidu. Eksperdid annavad üksikasjalikke selgitusi meetmete tausta ja otstarbe osas, osutavad võimalikele raskustele, aga ka lahendustele, mis hõlbustavad uute reeglite rakendamist. Raamat on oluline abivahend seadusandjatele, praktikutele ja teadlastele.
editors Reiner Schulze, Dirk Staudenmayer
Baden-Baden : Nomos [etc.]
2020
596 lehekülge
ISBN 9783848749782
Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust. 2000. aastal järgnes kaks võrdõiguslikkuse direktiivi, esimene neist keskendus rassilisele ja etnilisele päritolule, teisega kaeti ülejäänud neli Amsterdami lepinguga kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtet: isiku õigus usutunnistusele või veendumustele; keeld diskrimineerida puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel.
Kaheksateist aastat peale võrdõiguslikkuse direktiivide vastuvõtmist on asjakohane anda seni saavutatule hinnang ning vaadata üle võrdõiguslikkuse direktiivide ülevõtmisele järgnenud arengud ja ilmsiks tulnud puudused. Raamatus “EU anti-discrimination law beyond gender” analüüsitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ja otsitakse vastust küsimusele, kuidas võrdõiguslikkuse direktiivid on võimaldanud, ja aeg-ajalt ka hoopis takistanud, Euroopa Liidu Kohtul kujundada ulatuslikku diskrimineerimisvastast kohtupraktikat. Autorid heidavad pilgu ajalukku, annavad ülevaate praegusest olukorrast ja rääkides ELi diskrimineerimisvastase õiguse tulevikust, avaldavad lootust, et ELi vastav seadusandlus, vaatamata kõikidele puudustele, pakub jätkuvalt kõrgeimatele standarditele vastavat kaitset.
editors Uladzislau Belavusau, Kristin Henrard
Oxford [etc.] : Hart
2020
377 lehekülge
ISBN 9781509938681
Raamatus "The Future of Pension Plans in the EU Internal Market" uuritakse lähemalt Euroopa riikide pensioniskeeme ning analüüsitakse skeemidega seotud väljakutseid, suundumusi ja prognoose.
Autorid kutsuvad üles tegelema Euroopa tasandil uue sotsiaalpoliitika kujundamisega, et leida lahendusi riikide ühistele probleemidele nagu vananev ühiskond ja üleminek digitehnoloogiale. Käsitlemist leiavad kapitaliturgude liidu* ja Euroopa sotsiaalsete põhiõiguste samba teemad. Raamat annab tervikliku ülevaate pensionisüsteemidest, seda nii majandus-, finants- kui õiguslikust perspektiivist.
* Kapitaliturgude liit (Capital Markets Union) on ELi algatus, mille eesmärk on süvendada ja veelgi integreerida ELi liikmesriikide kapitaliturgusid (Loe lähemalt Euroopa Liidu Nõukogu lehelt)
editors Nazaré da Costa Cabral, Nuno Cunha Rodrigues
Cham, Switzerland : Springer
[2019]
349 lehekülge
ISBN 9783030294960
Meil toimumas 
