Esita küsimus elik@nlib.ee

Eriesindaja Matti Maasikas: populismi ja valeuudiste asemel on vaja ausat, avatud ja faktidel põhinevaid arutelusid

15.11.2017

Tänasel Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis kõneles Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana Poola õigusriigi dialoogist ja Euroopasse saabunud põgenike aitamise võimalustest talveperioodil. Pikem arutelu oli 1917. aasta enamlaste oktoobrirevolutsiooni ja selle tagajärgede üle.

Sada aastat tagasi toimunu oli üks ajaloo pöördepunkte, mis muutis kogu Euroopa olukorda. Bolševike populistlike lubaduste toel toime pandud riigipööre tõi võimule ebademokraatliku, totalitaarse ja autoritaarse režiimi, mis tappis miljoneid inimesi ja tõi negatiivseid tagajärgi mitmele põlvkonnale kõikjal Euroopas.

Elav arutelu parlamendis tõi esile vajaduse suhtuda populismi ja valeuudiste levikusse äärmiselt tõsiselt, et vältida sarnaste jõudude taastulekut. Maasika hinnangul on tänapäeva Euroopas võimalik näha nende ilmingute tõusuteed, mida omakorda hõlbustavad digiajastu võimalused. „Euroopa on juba maksnud väga kõrget hinda eraldusjoonte tekkimise eest. Kaks maailmasõda on meile õpetanud, et ärgem keskendugem erinevustele, vaid ühise ruumi loomisele,“ ütles eriesindaja. Tema sõnul tuleb „üha enam tähelepanu pöörata meediaharidusele ning päris- ja valeuudiste eraldamise oskusele, avatud ja ausa debati arendamisele. Siin on väga head tööd teinud ELi strateegilise kommunikatsiooni üksus East StratComm,“ rõhutas Maasikas.

Viidates õigusriigi dialoogile Poolaga kinnitas Maasikas, et „õigusriigi, demokraatia ja inimeste põhiõiguste kaitsmine on üks Euroopa Liidu tegevuse alustalasid. Samas ei saa selle olemasolu võtta iseenesestmõistetavalt, vaid selle hoidmise ja säilitamisega tuleb tegelda koos ning pidevalt ja järjekindlalt“.

Euroopa Parlament arutas ka Euroopasse saabunud põgenike olukorda ja elutingimusi ülerahvastatud põgenikelaagrites. Arvestades raskenevaid ilmastikutingimusi on vaja põgenikke ja neid laagritesse majutavaid riike aidata. „Ükski riik ei tule sellise olukorraga üksi toime, nende abistamine on meie ühine huvi. Lisaks rahastamisele ja konkreetsete plaanide olemasolule on põgenikega tegelemise võtmeküsimused Ida-Vahemere rändetee kontrollimine ning asüüli- ja rändepoliitika ajakohastamine,“ ütles Maasikas.

Eriesindaja kirjutas täna koos Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga alla ka kaheksale ELi õigusaktile ning vastas nõukogu esindajana parlamendiliikmete küsimustele keskkonnaseaduste täitmise analüüsi kohta.

 

Allikas: eu2017.ee