Esita küsimus elik@nlib.ee

Eriesindaja Matti Maasikas: ELi liikmesriigid on kaitsekoostöö tugevdamisel jõudnud konkreetsete tegudeni

14.12.2017

Täna, 13. detsembril Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana sõna võtnud Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas andis parlamendiliikmetele ülevaate homme ja ülehomme toimuva ELi tippkohtumise ettevalmistustest ja Ühendkuningriigi lahkumiskõneluste hetkeseisust, samuti Schengeni ala tihedamast koostööst. Täiskogul arutatakse eesistuja osavõtul veel ka ELi sotsiaalsamba ellurakendamist, jätkusuutliku arengu eesmärke, tsiviilkaitsevõimekusi ning natsismi- ja fašismisümbolite keelustamist.

Ülemkogu arutlusteemasid lahti harutades rõhutas Maasikas, et kaitse- ja julgeolekuteemade puhul on toimunud tõsine edasiminek, mille kõige parem näide on alaline struktureeritud kaitsekoostöö(PESCO). Selles osaleb 25 ELi liikmesriiki ja kaitsekoostöö esimesed 17 projekti lähevad peatselt töösse. Kokku on lepitud Euroopa kaitsefondi ja Euroopa kaitsetööstuse arendamise programm. Eriesindaja sõnul on positiivseid samme tegemas ka kaua vindunud ELi-NATO tihedam koostöö. „Sellisest ühismõtlemise ja -tegemise vajadusest on palju kõneldud, aga konkreetsete sammudeni on läinud päris kaua aega. Nüüd on märgata tõsist koostöötahet ja on aeg keskenduda sellele, mida ja kui palju saame koos teha selmet kulutada aega ja ressursse üksteise dubleerimisele,“ ütles Maasikas.

Ühendkuningriigi EList lahkumise kõneluste liikumine teise etappi on läbirääkimismeeskondade tugeva ja pühendunud töö tulemus, kinnitas eriesindaja. „Möödunud reedel esitletud ühisraport annab kindlustunde nii meie kodanikele ja ettevõtetele Ühendkuningriigis kui ka selles, et Iiri saart poolitavat füüsilist piiri ei tule ning et Ühendkuningriik täidab oma eelarvelised kohustused,” ütles Maasikas.

Schengeni ala laiendamise ja koostöö tihendamise arutelul pööras eriesindaja tähelepanu politsei- ja piirikontrolli tugevdamisele ning äsja vastu võetud kolmandate riikide kodanike Schengeni piiriületusinfosüsteemi loomisele. Eriesindaja sõnul on töös veel terve rida algatusi ja eelnõusid, nagu Schengeni infosüsteemi seadusandluse täiustamine ning reisiinfo ja -lubade süsteemi loomine, et tugevdada viisanõudest vabastatud reisijate julgeolekukontrolli. Maasika sõnul „on neil teemadel peetud põhjalikke ja konstruktiivseid arutelusid ning kuigi kõik liikmesriigid pole alati ühel meelel, on meie kõigi ühine arusaam, et peame taastama usalduse Schengeni süsteemi vastu ja seda ka tugevdama”. Kõneldes Bulgaaria ja Rumeenia Schengeniga liitumisest ütles eriesindaja, et mõlemad riigid on vajalikud liitumisnõuded täitnud ning teinud tõsiseid jõupingutusi ELi välispiiride kaitsmiseks.

Hilisõhtul on Matti Maasikal veel sõnavõtud ELi sotsiaalsamba ellurakendamise, jätkusuutliku arengu eesmärkide, tsviilkaitsevõimekuste ning natsismi- ja fašismisümbolite keelustamise üle. Kuu aega tagasi Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel allkirjastatud sotsiaalõiguste sammas puudutab võrdseid võimalusi tööturul, õiglasi töötingimusi ja teisi sotsiaalkaitsega seotud küsimusi. Säästliku arengu eesmärgid aastani 2030 käsitleb vaesuse vähendamist ning hõlmab paljusid valdkondi, nagu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimused.

Eriesindaja kirjutab täna koos Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga alla veel kolm ELi õigusakti ning vastab ELi nõukogu esindajana parlamendiliikmete küsimustele parlamendi uurimisõiguse võimaluste kohta.

Allikas: eu2017.ee