Esita küsimus elik@nlib.ee

Energialiit: Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles seadma Pariisi kokkuleppe rakendamist käsitlevates kavades kõrgemaid eesmärke

19.06.2019

Komisjon avaldas täna hinnangu, milles käsitletakse liikmesriikide koostatud esialgseid kavasid ELi energialiidu eesmärkide, eelkõige ELi 2030. aastaks kokku lepitud energia- ja kliimaeesmärkide elluviimiseks.

Komisjoni hinnangus leitakse, et riiklikud kavad on juba märkimisväärselt töömahukad, kuid osutatakse mitmele valdkonnale, kus on veel arenguruumi, eelkõige seoses sihipäraste ja individuaalsete poliitikameetmetega, et tagada 2030. aasta eesmärkide täitmine ja pikemas perspektiivis liikumine kliimaneutraalsuse poole. Euroopa Liit on esimene suurem majandusjõud, kes on loonud õiguslikult siduva raamistiku, et täita Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi, ning see on esimene kord, kui liikmesriigid koostasid lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektid. Kuna praegu on kavades puudujääke nii taastuvenergia kui ka energiatõhususe osas, on ELi üldiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vaja ühiselt seada kõrgemad eesmärgid.

Riiklike kavade projektide analüüsimisel võttis komisjon arvesse nende kogupanust ELi energialiidu eesmärkide ja 2030. aasta eesmärkide saavutamisse.

Euroopa Komisjoni soovitab Eestil teha järgmist:

  1. Täpsustada, kuidas plaanitakse saavutada kasvuhoonegaaside heite eesmärk –13 % võrreldes 2005. aastaga ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate heitkoguste osas, märkides sealhulgas maakasutuse, selle muutumise ja metsandussektori osatähtsuse.
  2. Püüda anda oma heakskiidetud panus, s.o taastuvenergia osakaal 42 % aastaks 2030, liidu 2030. aasta taastuvenergia eesmärki, rakendades selleks üksikasjalikke ja arvuliste eesmärkidega poliitikasuundi ja meetmeid, et see eesmärk õigel ajal ja kulutõhusalt saavutada.
  3. Seada kõrgem eesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise vähendamisele aastaks 2030, pidades silmas asjaolu, et liidus 2030. aastaks seatud energiatõhususeesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Toetada seda tegevust poliitikasuundade ja meetmetega, mis aitaksid energiasäästu aastaks 2030 veelgi suurendada. Lisada lõplikusse kavasse kõik poliitikasuunad ja meetmed, mida kavatsetakse rakendada energiasäästu kogueesmärgi saavutamiseks, ning esitada nende rakendamise realistlik ajakava ja selge hinnang investeeringuvajaduste kohta.
  4. Täpsustada piisava elektritootmisvõimsuse tagamise meetmeid, pidades silmas taastuvatele energiaallikatele seatud kõrget eesmärki, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusega seotud meetmeid.
  5. Sõnastada täpselt turgude lõimimise tulevikueesmärgid, eelkõige meetmed konkurentsivõimelisemate jaeturgude arendamiseks ja tarbijate suuremaks kaasamiseks jaeturul.
  6. Selgitada täpsemalt riiklikke ja rahastamiseesmärke teadustegevuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime valdkonnas (eelkõige seoses energialiiduga), mida on vaja saavutada kuni 2030. aastani, nii et need oleksid hõlpsalt mõõdetavad ning toetaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas muudele valdkondadele seatud eesmärkide täitmist.
  7. Veelgi tihendada praegust Balti riikide (Eesti, Läti ja Leedu) head piirkondlikku koostööd; laiendada seda koostööd uutesse valdkondadesse ja geograafiliselt ka Põhjamaadesse (Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi). Piirkondlikes suhetes tuleks keskenduda energia siseturu ja energiajulgeoleku küsimusele, pidades silmas eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri osakaalu elektrisüsteemis ja arvestades seda, et tänu koostööle suureneb elektriimport/-eksport ja vajadus muuta süsteem paindlikumaks; samuti tuleks tähelepanu pöörata transpordisektori CO2-heite tunduvale vähendamisele ja teadustegevusele.
  8. Anda üldülevaade investeeringutest, mida on vaja majanduse moderniseerimiseks energia- ja kliimaeesmärkide seisukohast, ning üldhinnang kõnealuste investeeringute allikatele, sealhulgas asjakohasele rahastamisele riigi, piirkonna ja liidu tasandil.
  9. Loetleda meetmed, mida on võetud ja mida kavandatakse energiatoetuste järkjärguliseks kõrvaldamiseks, eriti seoses fossiilkütustega.
  10. Lisada analüüs selle kohta, milline on vastasmõju õhukvaliteeti ja õhkuheidet käsitlevate meetmetega, ning kirjeldada mõju õhusaastele eri stsenaariumide korral, lisades õhusaasteainete prognoosid, ning võtta arvesse eri valdkondade koostoimet ja kompromisside mõju.
  11. Paremini lõimida kavva ausa ja õiglase ülemineku aspektid ning eelkõige täpsustada kavandatud eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmete mõju sotsiaalvaldkonnale, tööhõivele ja oskustele. Töötada välja täpsem energiaostuvõimetuse probleemide lahendamise kord, sealhulgas rõhutades energiatõhususmeetmete kasutamist energiaostuvõimetuse vähendamisel.

Komisjon on Eestile antud soovitustes lähtunud Eesti poolt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektist, mis avaldatakse koos käesoleva soovitusega.

Liikmesriikidel on nüüd kuus kuud aega, et seada riiklikult kõrgemad eesmärgid. Komisjoni soovituste ja üksikasjalike hindamiste eesmärk on aidata liikmesriikidel oma kavad 2019. aasta lõpuks lõplikul kujul valmis saada ning neid lähiaastatel tõhusalt ellu viia. Riiklikud kavad peaksid tagama ettevõtjatele ja finantssektorile selguse ja prognoositavuse, et soodustada vajalikke erainvesteeringuid. Kavad aitavad liikmesriikidel kavandada ka rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) vahenditest.

Järgmised sammud

ELi energialiidu õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid võtma komisjoni soovitusi nõuetekohaselt arvesse või avaldama oma põhjendused, kui nad seda ei tee. Samuti on liikmesriikidel kohustus kaasata üldsus aasta lõpuks valmivate lõplike kavade ettevalmistamisse.

Lõplike kavade esitamise tähtaeg on 31. detsember 2019. Täna esitatud soovitused ja komisjoni teatis on osa komisjoni ja liikmesriikide vahelisest dialoogist, millega tagatakse, et lõplikud riiklikud energia- ja kliimakavad on piisavalt üksikasjalikud, stabiilsed ja kõrgete eesmärkidega.

Komisjon on valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi riiklike energia- ja kliimakavade viimistlemisel 2019. aasta lõpuks, lähtudes senisest suurepärasest koostööst.

Taustteave

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva uue määruse (mis jõustus 24. detsembril 2018 osana paketist „Puhas energia kõikidele eurooplastele) alusel nõutakse liikmesriikidelt, et nad koostaksid 10 aasta riikliku energia- ja kliimakava ajavahemikuks 2021–2030.

Liikmesriigid pidid 2018. aasta lõpuks esitama oma riiklike energia- ja kliimakavade projektid, mida komisjon seejärel põhjalikult hindas. Määruses on sätestatud, et kui riiklike energia- ja kliimakavade projektid ei aita piisavalt kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele üksikult ja/või ühiselt, võib komisjon anda 2019. aasta juuni lõpuks liikmesriikidele soovitusi nende kavaprojektide muutmiseks.

Lisateave

Pressiteade täismahus

Komisjoni soovitused Eestile

Eesti teabeleht

Hinnang Eesti energia- ja kliimakavale

Eesti poolt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt

Küsimused ja vastused

Teabeleht kogu paketi kohta

Riiklikud energia- ja kliimakavad

Energialiidu juhtimine

Teatis „Puhas planeet kõigi jaoks“ – 2050. aasta CO2-heite vähendamise strateegia

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis