Esita küsimus elik@nlib.ee

Eesti tutvustas viimasel tänavusel ELi siseministrite kohtumisel jõuliselt siseturvalisuse digialgatusi

08.12.2017

Siseminister Andres Anvelt juhatas täna, 7. detsembril Brüsselis viimast Eesti eesistumise aegset Euroopa Liidu siseministrite kohtumist. Kohtumise tarbeks valmistas Eesti ühe olulisema siseturvalisust puudutava digialgatuse, andmete ristkasutuse selgitamiseks ja populariseerimiseks videoklipi, tuletades sellega nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile meelde vajadust teemaga Euroopa Liidu tasandil jõuliselt edasi liikuda.

Siseminister Andres Anvelt on rahul seniste edusammudega, kuid rõhutas, et suur töö on veel ees. „Euroopa Komisjonilt loodame uuel nädalal eelnõu esitamist, et saame selle 21. sajandile kohase ja aina vajalikumaks muutuva siseturvalisuse tööriistaga kiirelt edasi minna,“ sõnas siseminister.

Töises lõunalauas jätkasid ministrid arutelu Euroopa Komisjoni septembris tehtud Schengeni ala puudutavate ettepanekutega ning puudutati ka ala võimalikku laienemist. Siseminister Anvelt sõnas, et Eesti toetab täielikult Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Schengeni alaga, sest mõlemad riigid on täitnud kõik liitumiseks vajalikud tingimused.

„Tööd tuleb jätkata ka Horvaatiaga, sest Schengeni ala vajab tugevdamist ja laienemist Euroopa Liidu piires. Schengeni libisemine poliitilistesse mängudesse on lubamatu,“ rõhutas Anvelt.

Kuigi veidi vähem kui kuu eesistumist on veel ees, võttis Eesti kokku esialgsed saavutused sisevaldkonnas. Tähtsaimatest teemadest jõustub aasta lõpus Euroopa Liitu sisenemise ja väljumise infosüsteemi määrus, mis hakkab kehtima 2020. aastal. Lisaks saavutati ministritega kokkulepe Euroopa IT-agentuuri mandaadi laiendamise üle, misjärel algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Euroopa Liidu ühtse varjupaigapoliitika reformi seitsmest alateemast viiega on Eesti eesistumise ajal jõutud kolmepoolsete läbirääkimisteni Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu nõukogu vahel.

Ühtekokku on eesistumise ajal siseministeeriumi vastutada 15 õigusakti algatamine.

Allikas: eu2017.ee