Esita küsimus elik@nlib.ee

Eesti panustab Euroopa superarvutite arendusse

28.08.2018

Eesti ühines 21. riigina Euroopa superarvutite projektiga, mille eesmärk on liikmesriikide koostöös  välja arendada maailmatasemel superarvutite taristu.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps allkirjastas 24. augustil Tartus EuroHPC deklaratsiooni, et näidata Eesti valmisolekut panustada uue Euroopa superarvuti arendusse. Koostöö eesmärgiks on ehitada maailma kolme kiireima kõrgjõudlusega andmetöötluse masina hulka kuuluv superarvuti hiljemalt aastaks 2023. Euroopa Komisjoni poolt osales allkirjastamistseremoonial digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Superarvutid ja suurandmete analüüs on muutumas meie majanduses üha olulisemaks. Hetkeseisuga on EL andmetöötluse vallas maha jäämas – me pole isegi maailma esikümnes. Ükski liikmesriik ei suuda superarvutite valdkonnas üksinda maailma tippu pürgida, kuid kogu Euroopa koostöös on meil väga head šansid taas esirinda jõuda. EuroHPC koostöö ongi loodud selle eesmärgiga,” sõnas Ansip. “Taoline koostöö tagab ka Eesti teadlastele, avalikule sektorile ning ettevõtetele ligipääsu tipptasemel superarvutitele, mis omakorda annab hoogu uute tehnoloogiate arendusele ja kasutuselevõtule näiteks tervishoiu, julgeoleku ning tehnika valdkonnas.”

Superarvuteid on tarvis üha suurenevate andmemahtude töötlemiseks paljudes eluvaldkondades. Samuti on projekt hädavajalik ELi konkurentsivõime ja sõltumatuse seisukohast, sest üha enam töötlevad Euroopa teadlased ja tööstus andmeid väljaspool ELi, sest ELis ei pakuta nende jaoks piisavalt kiiret arvutusaega.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus aitab lahendada suuri teadusalaseid ja ühiskondlikke küsimusi. Näiteks saab superarvutite abil oluliselt parandada haiguste varajast avastamist ja luua uusi teraapiaid, sealhulgas personaal- ja täppismeditsiini. Superarvuteid saab kasutada ka suurte loodusõnnetuste ennetamiseks ja ohjamiseks.

Samuti aitavad superarvutid lühendada oluliselt uute toodete projekteerimise ja tootmise tsükleid, kiirendada uute materjalide väljatöötamist ning vähendada kulusid. Lisaks on kõrgjõudlusega andmetöötlus oluline ka riikliku julgeoleku ja riigikaitse jaoks, näiteks keeruka krüpteerimistehnoloogia väljatöötamise või küberrünnete tuvastamisel ja neile reageerimisel.

ELi panus EuroHPC ühisettevõttesse on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel 486 miljonit eurot, millele lisandub sarnane summa liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt. 2020. aastaks investeeritakse avalikest vahenditest kokku umbes 1 miljard eurot ning ühtlasi panustab superarvutite arendusse ka erasektor. Loodav superarvutite taristu on ELi ja panustavate riikide ühisomand.

Tänase seisuga on EuroHPC deklaratsiooni allkirjastanud 21 Euroopa riiki, sealhulgas 20 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Hispaania, Sloveenia, Rootsi) ning Šveits.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis