Esita küsimus elik@nlib.ee

Eesti juhtimisel sai paika Euroopa Liidu järgmise kümnendi kliimapoliitika

22.12.2017

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite vähendamises transpordis ja väikesemahulises energiatootmises. Sellega on saavutatud esialgsed kokkulepped kõikides Euroopa Liidu kliimapoliitika põhidokumentides.

“Piltlikult öeldes eesistumise viimasel tunnil nii olulise eelnõuga kokkuleppe saavutamine on ehe näide sellest, kuidas järjepidevus ja eestlaslik jonn viivad sihile,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pärast kohtumist. “Nüüd on kõikides Euroopa Liidu kliimapoliitika järgmise kümne aasta põhidokumentides saavutatud esialgne kokkulepe ning saame asuda täitma Pariisi kliimaleppega antud lubadusi.”

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 protsenti. Ligikaudu 60 protsenti Euroopa Liidu heitkogusest pärineb transpordist, väikesemahulisest energiatootmisest, jäätme- ja põllumajandusest, aga ka ebaefektiivsetest ehitistest.

2014. aastal seadsid Euroopa Liidu riigipead eesmärgiks vähendada aastate 2021-2030 jooksul nende sektorite heidet 30 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Riikide heite vähendamise eesmärgid on pandud paika arvestades nende suhtelist jõukust ehk SKP näitajat inimese kohta.

Kõikidele liikmesriikidele seatakse iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Sealjuures saab iga liikmesriik ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas konkreetselt heidet vähendada.


Loe edasi: 
err.ee