Esita küsimus elik@nlib.ee

Eesti investeeringud haridusse on ELi keskmisest suuremad

18.10.2018

Euroopa Komisjoni avaldatud haridus- ja koolitusvaldkonna 2018. aasta ülevaatest selgub, et liikmesriigid on oma peamistele eesmärkidele taas mõne sammu lähemale liikunud.

ELi hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics ütles: „On rõõm näha, et liikmesriigid teevad tõsist tööd, et saavutada 2020. aastaks kokkulepitud hariduseesmärgid ning luua noortele võimalused kujuneda aktiivselt osalevateks ühiskonnaliikmeteks. Viimane on eriti innustav, arvestades, et lähenemas on järgmisel aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.“

Haridus- ja koolitusvaldkonna 2018. aasta ülevaatest nähtub, et liikmesriigid on haridusvaldkonda edukalt reforminud, kui erinevused riikide sees ja vahel on endiselt olemas. See tähendab, et reformidega tuleb jätkata, eeskätt põhioskuste omandamise ja õpetamise toetamiseks.

Ülevaate kohaselt langes koolist lõputunnistuseta lahkunud õpilaste osakaal 2017. aastal 10,6%-le, mis on eesmärgile (10% 2020. aastaks) väga lähedal. Eestis on vastav näitaja veidi suurem – 10,8%. See tähendab aga endiselt, et rohkem kui ühel õpilasel kümnest on edaspidi kehvad väljavaated minna edasi õppima või pääseda takistusteta tööturule.

Kolmanda taseme hariduse läbinute osakaal suurenes ELis 39,9%-ni ja seega on 2020. aasta eesmärk (40%) peaaegu täidetud. Eestis on vastav näitaja Euroopa keskmisest ligikaudu kümnendiku võrra suurem – 48,4%. Ka täiskasvanuõpe on Eestis populaarsem kui ELis keskmiselt – 17,2% (ELi keskmine 10,9%). Murekohtadest tõstetakse Eesti puhul esile õpetajate keskmise vanuse tõusu ning kõrget ülikoolist väljalangemise määra. Samas rõhutatakse, et kutseharidusest väljalangemise vähendamiseks on loodud saavutuspõhiste stipendiumite süsteem.

Ülevaates käsitletakse ka liikmesriikide hariduskulutusi, sest see on tähtis investeering majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse. 2016. aastal suurenesid avaliku sektori hariduskulutused ELis võrreldes eelneva aastaga 0,5%. Paljudes liikmesriikides investeeritakse aga endiselt haridusse vähem kui enne majanduskriisi. Eestis tehakse haridusinvesteeringuid rohkem kui ELis keskmiselt – 5,9% SKPst (ELi keskmine 4,7%) 2016. aastal.

Haridus on ELi poliitikas tähtsal kohal. Komisjon teeb liikmesriikidega täiel rinnal tööd selle nimel, et luua 2025. aastaks Euroopa haridusruumOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN•••, mille eesmärk on parandada õppimist, koostööd ja tipptaset ning avada kõigile võimalusi, tugevdada väärtusi ja võimaldada noortel kujundada endas Euroopa identiteet.

Lisateave

Pressiteade täismahus

Ülevaate veebisait (inglise keeles)Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN•••

Üldine ülevaade (inglise keeles)Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN•••

Ülevaade riikide kaupa (inglise keeles)Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeidEN•••

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis