Esita küsimus elik@nlib.ee

Brüsselis otsitakse tõenduspõhiseid lahendusi antimikroobse resistentsuse peatamiseks

23.11.2017

Täna, 23. novembril, toimub Brüsselis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames kõrgetasemeline kohtumine, kus on kõne all Euroopa Liidu antimikroobse resistentsusega (AMR) võitlemise tegevuskava ja tõenduspõhiste poliitikate elluviimine. Kohtumise eesmärk on toetada koostööd tervise, põllumajanduse ja keskkonna valdkonnas, et kiirendada valdkondadeüleste AMR tõkestamise tegevuskavade elluviimist nii riiklikul tasandil kui ka ELi ja globaalsel tasandil.

Kohtumise avavad Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ning Eesti kui eesistujariigi tervise, põllumajanduse ja keskkonna valdkondade esindajana maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Kohtumise tulemused võtab kokku sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Volinik Andriukaitis tänas Eestit mikroobide antibiootikumiresistentsuse teema tõstatamise eest oma ELi nõukogu eesistumise perioodil. „Antimikroobsed ained on väga väärtuslik ressurss paljudes valdkondades. Kujutage ette, kuidas me elaksime antibiootikumideta maailmas. Me ei saaks enam antibiootikume kasutada sooleoperatsioonide ja keisrilõigete tegemisel või liigeste asendamisel. Me ei saaks ravida inimesi pärast traumasid või keemiaravi. Loomahaigused leviksid kiiresti põllumajanduses ning põhjustaksid suurt majanduslikku kahju.“

Andriukaitis lisas, et just selle mõeldamatu tuleviku ärahoidmiseks esitas ta juunis uue AMRi tõkestamisele suunatud ELi tegevuskava. Selles keskendutakse peamistele valdkondadele, millel on ELi riikide jaoks kõige suurem lisaväärtus –inimesed, loomad, toit ja keskkond.

Kantsler Illar Lemetti sõnul oleme silmitsi olukorraga, kus antibiootikumide väär- ja liigkasutaminetervise ja põllumajanduse sektoris on laiaulatuslik ning AMR teke ja levik on muutunud tõsiseks ohuks inimeste ja loomade tervisele nii Euroopas kui globaalsel tasandil. „Vähemtähtis ei ole ka antibiootikumijääkide sattumine meid ümbritsevasse keskkonda, näiteks joogivette,“ ütles Lemetti. „Probleem on kujunenud selliseks, et enam ei piisa sellest, kui iga valdkond üritab üksinda midagi ära teha. Meil on vaja selgesõnalisi ühiseid eesmärke, ühist arusaamist nendest ning plaani, kuidas eesmärke saavutada; meil on vaja nende kolme sektori vahelist tihedat koostööd nii iga liikmesriigi kui Euroopa Liidu kui ka globaalsel tasandil.“

Kohtumisel on kõne all AMRiga võitlemise uue tegevuskava rakendamine, arutatakse peamisi kitsaskohti ja võimalusi nii liikmesriigi kui ELi ja globaalsel tasandil. Võtmeküsimusteks on, kuidas tervise, põllumajanduse ja keskkonna valdkondade üleselt olukorda kontrollida, tagada vajalikud teadusuuringud ning teadmistele tuginevate poliitiliste otsuste tegemine. Samuti arutletakse AMRist põhjustatud kulude üle ühiskonnas. Diskussioonides püütakse välja selgitada kuluefektiivsed poliitikameetmed võitluses AMRi levikuga ning millised peaksid olema järgmised sammud ELi tasandil.

„Eesti kui eesistuja on korraldanud algava kohtumise, et kujundada kolme valdkonna esindajate ühine arusaam võimalustest tegevuskava tõenduspõhiseks ja efektiivseks rakendamiseks,“ ütles Maris Jesse. „Meil on vaja selleks kõigi nende valdkondade teadlaste, poliitikakujundajate ja poliitika elluviijate tihedat koostööd, et meie otsused ja tegutsemine tugineksid faktidele ning oleksid operatiivsed kõikidel tasanditel.“

AMR on kasvav oht, mille tõttu sureb igal aastal Euroopa Liidus 25 000 inimest ja mille majanduslik kahju ulatub igal aastal 1,5 miljardi euroni. Kuigi Eestis on AMR levik suhteliselt piiratud, näitab see siiski tõusutrendi. Seega ohjamismeetmete rakendamine praeguses situatsioonis aitab vältida hilisemaid täiendavaid kulusid AMRist tulenevate kahjude vähendamiseks.

Kohtumine on korraldatud koostöös Euroopa Komisjoniga Eesti ELi nõukogu eesistumise raames.

 

Allikas: eu2017.ee