Esita küsimus elik@nlib.ee

22. november 2001 “Eesti Euroopa Liidus”

Neljapäeval, 22. novembril 2001 kell 11.00–13.00 vastasid tasuta euroinfo telefonil 800 3330 helistajate küsimustele teemal “Eesti Euroopa Liidus”  peaminister Mart Laar, peaministri välisnõunik Simmu Tiik ja Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm.

 

Küsida võis kõike, mis puudutas:
– Eesti liitumist Euroopa Liiduga
– Eesti siseriiklikku tegevust liitumisprotsessis
– Eesti tulevikku Euroopa Liidus
– Liidu liikmestaatusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi

 

Üritus korraldati koostöös peaministri bürooga.
——————————————————————————-
KOKKUVÕTE:
2 tunni jooksul vastati kokku 19 helistaja ligi 70 küsimusele.
Peamiselt huvitas helistajaid, kas liitudes Euroopa Liiduga tõusevad pensionid, toetused paljulapselistele peredele ja puuetega inimestele, põllumajanduse tulevik, maa- ja kinnisvaramaksud. Samuti tunti muret eesti keele ja kultuuri säilimise pärast. Mitmel korral tuli peaministril kummutada müüte euronõuete kohta.

 

Näiteks küsiti peaministrilt otse: Kas Te jagate minu arusaama, et Euroopa Liiduga liitumise ees võib tekkida alateadlik hirm: kahju kui meie raha, millel on Lydia Koidula luuleread, ära kaob?
Mart Laari vestlusest helistajaga võib välja tuua järgmise: “Kui mõtleme sündmustele, mis 1939. aastal toimusid, mis olid Eestile saatuslikud ja traagilised, siis just see, mida oleme tegemas ehk liitumine ELga, on see, mis jäi omal ajal tegemata – mitte ainult sellepärast, et Eesti poliitikud ei oleks seda tahtnud, vaid loomulikult olid olud teised. Kuid olime ka ise, nagu Koidula kirjutab, natuke lõhestatud. Ka siis käis jutt paljuski Euroopa-küsimuse ümber. Nt kui vaadata rahvusliku liikumise suurlõhet 1878. Jakob Hurda esimese kriitika kirja aluseks oli just Eesti vajadus kuuluda Euroopa vaimu- ja mõttemaailma ehk õhtumaasse. Teised aga leidsid, et tuleb vaadata, kuidas ise oma asju ajada. Sellest tulenevalt läks aga suureks venestuskampaaniaks, mis ei andnud õnneks tulemusi. Omal ajal oli pan-Euroopa üks alusepanijaid C.R. Kusta. Viimane põhjalikum artikkel tema elus, mis ilmus Eesti Üliõpilasseltsi albumis, oli pühendatud Euroopa Konföderatsioonile, milles tema nägi tõkkevalli selle vastu, mis Eestit juba sellel ajal väga selgelt ähvardas.
Paljud Eesti poliitikud, kes on jätkanud Hurda ja Koidula liini, on näinud lahendust ühenduses Euroopa riikidega. Seega peaksime sügavalt muretsema siis, kui jääme välja Euroopa Liidu ja NATO laienemisest. Siis peaksime vaatama muid samme, et see, mis 1939-40 toimus, enam kunagi ei toimuks. See on tegelikult kõige kõrgem eesmärk, sest ei ole sugugi kindel, et suudaksime uuesti üle elada need kaotused, mis elasime üle siis ning uuesti tõusta, nagu suutsime siis”.

 


Küsimustele vastamise üle tunnevad rõõmu Mart Laar, Hannes
Rumm, Simmu Tiik.