Esita küsimus elik@nlib.ee

2019. aasta Euroopa valimised: rekordosalus aktiivsete noorte abil

26.09.2019

Euroopa Parlamendi poolt tellitud Eurobaromeetri uuringu kohaselt aitas kõrgele osalusele 2019. aasta Euroopa valimistel kaasa noorte osaluse kasv.

Valimisjärgse Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad osaluse kasvu, mille peamine põhjus on noorema põlvkonna valimisaktiivsuse suurenemine Kuni 25-aastased noored (+14 protsendipunkti) ja 25-39 aasta vanused kodanikud (+12 protsendipunkti) osalesid valimistel aktiivsemalt kui kunagi varem.

Üldine valimisaktiivsus oli 50.6%, mis on kõrgeim 1994. aastast alates. 19 liikmesriigis registreeriti kõrgem osalusprotsent kui 2014. aastal, eriti Poolas, Rumeenias, Hispaanias, Austrias, Ungaris ja Saksamaal, aga ka Slovakkias ja Tšehhis, kus on traditsiooniliselt olnud valimistel madal osalus.. Valimisaktiivsus langes ainult kaheksas liikmesriigis. Valimistel osalemine on kohustuslik viies riigis: Belgias, Bulgaarias, Luksemburgis, Küprosel ja Kreekas.

Valimistel osalemise kasv näitab, et inimesed, aga eriti noorem põlvkond, hindavad demokraatlikke õigusi ja usuvad, et Euroopa Liit on tugevam kui tegutseb ühiselt ,” ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Ka Brexitil oli valimisaktiivsusele mõju – 22 protsenti vastanutest viitas, et see mõjutas nende otsust hääletama minna vähemalt “mingil määral”.

Uuringu tulemused näitavad, et 2019. aasta Euroopa valimistel hääletanuid motiveeris ka kodanikukohuse tunne ja arusaam , et hääletamine võib muutusi kaasa tuua. Samuti andis tõuke valijate tugevnenud toetus ELile.

ELis keskmiselt toodi valimistel osalemise peamise ajendina olukorda majanduses (44%) ja kliimamuutuseid (37%). Olulisteks motivaatoriteks olid samuti inimõigused ja demokraatia (37%), see kuidas EL peaks tulevikus toimima (36%) ja rändeteemad (34%). Majandus oli kõige olulisemaks küsimuseks valijatele 16liikmesriigis ja kliimamuutused olid kõige olulisemaks valijatele kaheksas liikmesriigis.

Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest (68%) arvas, et nende riik on saanud kasu ELi liikmelisusest, mis on kõrgeim protsent aastast 1983. Rohkem kui pooled eurooplased (56%) usuvad, et nende hääl loeb ELis, mis on seitsme protsendipunktiline kasv võrreldes 2019. aasta veebruari-märtsiga.

Allikas: europarl.europa.eu