Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Värske uuring: 81% kodanikest usub, et Eesti on ELi kuulumisest võitnud

18.10.2017

Sel sügisel läbi viidud Euroopa Parlamendi uuringu kohaselt leiab 81% Eesti kodanikest, et Eesti on Euroopa Liidu liikmelisusest võitnud. ELis keskmiselt arvab nii 64%. Eestis tuuakse peamiste põhjendustena välja majanduskasv (49%), uued avanenud töötamise võimalused (46%), ELi panus julgeoleku tagamisel (33%) ja elujärje paranemine (32%).

Uuringu tulemustest nähtub, et Euroopa kodanikud suhtuvad ELi alates 2016. aastast üha positiivsemalt. ELis keskmiselt peab 57% kodanikest Euroopa Liitu kuulumist oma riigi jaoks heaks. Eestis jagab seda arvamust 68%.

EL kui ohtude eest kaitsja

Eurooplased eeldavad, et EL kaitseb neid teatud ohtude nagu terrorismi (58%), töötuse (43%), vaesuse ja tõrjutuse (42%) ning kontrollimatu rände (35%) eest. Eesti vastanute hinnangul on ohtudeks, mille puhul EL peaks ennekõike kaitset pakkuma, terrorism (56%) ja kontrollimatu ränne (54%). Järgnevad vaesus ja tõrjutus (35%) ning tööpuudus (33%).

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani sõnul on uuringu tulemused väga positiivsed ja julgustavad. „Nendest nähtub, et meie institutsioone ja tööd peetakse üha usaldusväärsemaks ning et me oleme hiljutisest kriisist väljumas. Teatud küsimustes on arusaamad muidugi liikmesriigiti erinevad. See aga sunnibki meid osutatud probleemidega jõulisemalt tegelema,“ ütles Tajani. „Üldiselt peetakse ELi oluliseks jõuks suurte probleemide lahendamisel ja ühiste ohtude – terrorismi, töötuse, vaesuse ja tõrjutuse – vastu võitlemisel,“ lisas Tajani.

EL kui õiguste kaitsja

Uuringust selgus, et kodanikud soovivad ELilt põhiõiguste ja vabaduste kaitset (44%), õigust töötada, reisida ja õppida kõikjal ELis (36%), töötajate õiguste kaitset (34%), piisavaid pensione (34%) ja majanduslikku heaolu (33%). Euroopa Parlamendilt oodatakse eelkõige inimõiguste (56%), sõnavabaduse (34%) ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse (32%) tagamist.

Eesti vastanud pidasid olulisimaks õigust töötada, reisida ja õppida kõikjal ELis (52%). Järgnesid põhiõiguste ja vabaduste kaitse ning äraelamist võimaldav pension (mõlemad 38%). Euroopa Parlamendilt ootavad Eesti kodanikud eelkõige inimõiguste (58%), sõnavabaduse (36%) ja ELi liikmesriikide vahelise solidaarsuse (27%) eest seismist.

Olulised poliitikavaldkonnad

ELi kodanikud ootavad, et Euroopa Parlament toetaks võitlust terrorismi ning vaesuse ja tõrjutuse vastu (mõlemad 41%) ja võitleks noorte tööpuudusega (31%). Eestis on esmatähtsad valdkonnad, millega Euroopa Parlament tegelema peaks, terrorismivastane võitlus (44%) ja vaesuse ning tõrjutusega seonduv (36%).

Huvi valimiste vastu

55% ELi vastajatest ja pooled Eesti kodanikest tunnevad huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu, mis toimuvad 2019. aasta kevadel.

47% vastanutest usub, et nende häälel on ELis kaalu. See on parim tulemus Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistest saadik. Eestis leiab 72% kodanikest, et nende häälel pole ELis kaalu. 52% Eesti vastanutest arvab, et nende hääl ei oma tähtsust ka riigi tasandil. ELis keskmiselt arvab nii 35%.

EP president Antonio Tajani ütles, et kuna parlament on kodanike valitud, tuleb näha veel rohkem vaeva, et inimeste ootusi õigustada. „Uuringu tulemused kinnitavad ühtlasi Euroopa Parlamendi õigust ELi tuleviku kujundamisel järjest häälekamalt kaasa rääkida. Euroopa Parlament on kõige õigem koht arutamiseks, milline peaks olema ELi tulevik, millega EL peaks tegelema ja millised volitused tal peaks olema,“ ütles Tajani.

2017 aasta nn. Parlameetri uuringus küsitleti kõigis liikmesriikides kokku 27 881 eurooplast, kellel vanust vähemalt 15 aastat. Uuring viidi läbi 23. septembrist 2. oktoobrini 2017.

Lisateave uuringu kohta koos Eesti faktilehega: http://bit.ly/2ik53hJ

Allikas: Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis