Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Valitsus kiitis heaks struktuurset eelarveülejääki kavandava stabiilsusprogrammi

14.05.2015

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks stabiilsusprogrammi, millega nähakse ette valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk aastateks 2016–2019.

Stabiilsusprogramm väljendab valitsuse poliitikat Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust. Stabiilsusprogramm lähtub riigi eelarvestrateegia eesmärkidest, valitsuse üldeesmärkidest ja nende rahastamise kavast.

Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Valitsus jätkab aastatel 2016–2019 kestliku eelarvepoliitikaga, seades eesmärgiks valitsussektori eelarve struktuurse ülejäägi. Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarveülejäägi eesmärk on tänavu 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), 2016. ja 2019. aastal 0,6 protsenti SKPst ning 2017.–2018. aastal 0,2 protsenti SKPst.

Range fiskaalpoliitika tagab valitsussektori võlakoormuse püsimise madalal tasemel. Tänavu on valitsussektori võlakoormus 10,3 protsenti SKPst, mis langeb 2019. aastaks 8,4 protsendile.

Tulevaste majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Kriisi ajal vähenenud reservide taastamisega on võimalik alustada 2018. aastal.

Valitsusel on järgmiseks neljaks aastaks viis prioriteeti. Esiteks soovib valitsus tugevdada Eesti julgeolekut, panustades riigikaitsesse vähemalt 2 protsenti SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. Elanike kaitsetahte rakendamiseks kasvatatakse Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arvu 30 000ni.

Teiseks soovib valitsus edendada majanduskasvu ja vähendada tööjõumakse. Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 2019. aastaks kava kohaselt 33,1 protsendini. Samuti on kavas kasvatada töötajate tootlikkust ja tööhõive määra. Maksukoormus jääb 2014. aasta tasemele ehk ligikaudu 33 protsendile SKPst.

Kolmandaks soovib valitsus parandada madalapalgaliste toimetulekut, vähendades absoluutse vaesuse määra 5,9 protsendini. Toimetulekut parandamiseks peab langema eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osatähtsus 25–64aastaste seas alla 26 protsendi.

Neljandaks soovib valitsus parandada lastega perede toimetulekut ja soodustada laste sündi, nii et kuni 17aastaste laste ja noorte absoluutse vaesuse määr väheneb 7,1 protsendini ja laste arv naise kohta tõuseb 1,67ni.

Viies prioriteet on leevendada ääremaastumist ja reformida riigi- ja kohalikku haldust, nii et tööhõive määr maapiirkondades ei vähene, valitsussektori töötajate osatähtsus tööealiste hulgas ei kasva ja kohalikud omavalitsused oleksid võimekad ja jätkusuutlikud. Selle eesmärgi alla kuulub ka riigiteenistujate arendamine, et olla valmis EL-i eesistumiseks 2018. aastal.

Stabiilsus- ja konvergentsiprogramme hindavad Euroopa Komisjon ja liikmesriike esindav EL-i nõukogu tänavu mais ja juunis, see on osa Euroopa majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest.

Stabiilsusprogramm on koostatud paralleelselt riigi eelarvestrateegiaga, lähtudes valitsuse eesmärkidest ja poliitikatest, mis on sätestatud valitsusliidu programmis ning teistes strateegilistes dokumentides. Stabiilsusprogramm lähtub rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadisest majandusprognoosist ja eelarvestrateegia koostamisel valitsuskabineti 16. ja 30. aprilli ning 7. mai nõupidamistel tehtud otsustest.

Stabiilsuse ja kasvu pakti järgi ei tohi EL-i riikide valitsussektori eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti SKP. Valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60 protsenti SKPst. Eesti riigieelarve alusseaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis.

Stabiilsusprogrammi täisteksti leiab siit

Allikas: Rahandusministeerium