Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Välisminister Kaljurand: Euroopa Liit toetab ÜRO rahuvahendust Süürias

12.10.2015

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis keskendus arutelu viimastele arengutele Süürias ning räägiti rändekriisi välismõõtmega seonduvast.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhtide hinnangul on olukord Süürias viimasel ajal veelgi pingestunud. Välisministrid tõdesid, et ISIL-i ja teiste terroristlike rühmistuste, aga ka Süüria režiimi tegevus suurendab Süüriast lähtuvaid rändevooge. Venemaa sõjaline sekkumine Assadi režiimi poolel on pingeid veelgi süvendanud ning kahjustanud ÜRO erisaadik Staffan de Mistura poolt teostatavat rahuvahendust. Euroopa Liidu välisministrid väljendasid sügavat muret Venemaa õhurünnakute pärast mitte-ISILi sihtmärkide vastu ning kutsusid Venemaad üles need koheselt lõpetama.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul peab Euroopa Liit senisest aktiivsemalt toetama ÜRO poolt juhitavat poliitilist protsessi. “Üksnes poliitiline lahendus võimaldab tuua Süüriasse tagasi stabiilsuse,” ütles Eesti välisminister. “See lahendus peab kaasama kõik mitte-terroristlikud osapooled. On ka selge, et inimsusevastaste kuritegude toimepanemise eest vastutav president Assad ei saa olla osa püsivast lahendusest,” lisas Kaljurand.

Rääkides rände- ja pagulaskriisist nentisid Euroopa Liidu välisministrid, et vajalik on tegeleda nii rände algpõhjustega kui ka teisalt tugevdada Euroopa Liidu välispiiri ning tõhustada koostööd partneritega. “Oluline on aidata ja suurendada humanitaarabi põgenikele nii Süürias kui ka naaberriikides Liibanonis, Jordaanias ja mujal,” ütles Marina Kaljurand. Eesti on alates 2011. aastast toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist kokku ligi 1,8 miljoni euroga.

Välisajade nõukogul kinnitati, et oluline on teha koostööd nii esimeste varjupaigariikide kui ka päritolu- ja transiitriikidega. Rõhutatakse vajadust tõhustada dialoogi Aafrika partneritega.

Euroopa Liidu välisministrid rääkisid ka Euroopa Liidu partnerlusest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega pärast Cotonou lepingu lõppemist 2020. aastal.

 

Allikas: Välisministeerium