Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Ühtse varjupaigasüsteemi reform: koormuse võrdsem jaotumine riikide vahel

07.03.2017

Euroopat tabanud massiline rändevoog ja sellega kaasnenud koormus osa liikmesriikidele näitab, et senine ELi varjupaigasüsteem vajab hädasti ülevaatamist. Ainuüksi 2016. aastal jõudis Kreekasse ja Itaaliasse üle 350 000 põgeniku. ELi ühtse varjupaigasüsteemi ehk Dublini määruse reformi eest vastutav saadik Cecilia Wikström on saanud valmis raporti esialgse kava ja tutvustab seda komisjoni istungil neljapäeval, 9. märtsil.

Wikström (ALDE, SE) esitleb algset raportit kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis Eesti aja järgi kell 10.00. Õigusloome väljatöötamine jätkub saadikute poolsete muudatusettepanekute esitamisega raportile. Reformi keskseks küsimuseks on varjupaigataotluste võrdsem jaotumine liikmesriikide vahel.

Euroopa Komisjon esitas vastava õigusloomeettepaneku mullu mais. Selle järgi jääb põhimõte samaks – varjupaigataotlejad peaksid taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad sisenevad, kuid uue õiglase mehhanismiga tagatakse, et ükski liikmesriiki ei pea taluma ebaproportsionaalset survet oma varjupaigasüsteemile. Komisjoni poolt välja pakutu muutmise ja täiendamisega tegeleb nüüd parlament.

Dublini määrus

Hetkel kehtiv Dublini määrus näeb ette, et varjupaigataotluse peab läbi vaatama riik, kuhu põgenik on esmalt saabunud. Nii peaks olema tagatud taotluste kiire hindamine, kuna selle eest vastutab vaid üks liikmesriik. Samas ei arvesta süsteem oluliselt kasvanud rändevooga ning ei võimalda seega vastutuse jagamist solidaarsuse põhimõttel.

Senise reeglistiku muutmise juures on olulisel kohal kaks tegurit: perekonna ühtsuse säilitamine ja saatjata alaealiste kaitse. See tähendab, et ELi saabunud põgenikel peaks olema saabumisriigi kõrval ka võimalus taotleda varjupaika riigis, kus asub nende perekond.

Samuti vajab tähelepanu alaealiste kaitse. Alates 2016. aastast on Euroopas läinud kaduma ligi 10 000 põgenikust last, näitab Europoli statistika. ÜRO pagulasameti (UNHCR) andmetel taotles 2015. aastal ELis varjupaika 85 482 saatjata alaealist, mis on kolm korda rohkem võrreldes varasema aastaga. Pooled neist pärinesid Afganistanist, 13 protsenti Süüriast.

Jälgi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni istungit otseülekandes neljapäeval, Eesti aja järgi kell 10.00.

Allikas: europarl.europa.eu