Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Tallinnas asutakse laduma euroala tuleviku vundamenti

12.09.2017

Juba sel reedel ja laupäeval, 15.–16. septembril kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid. Muu hulgas peetakse arutelu majandus- ja rahaliidu tulevikust. Arutelu on ühelt poolt loomulik jätk juba pikka aega kestnud kõnelustele majandus- ja rahaliidu arendamise kohta. Teiselt poolt on tegu osaga üldisematest mõttevahetustest ELi tuleviku teemal.

Rahandusministeeriumi blogis kirjutab Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas.

ELi tuleviku arutelud tõi teravamalt pildile Brexiti tegelikkuseks saamine. Sellest ajendatuna avaldas Euroopa Komisjon kevadel ELi tuleviku valge raamatu ning selle jätkuks ja eri valdkondade tuleviku diskussioonidele inspiratsiooniks viis aruteludokumenti. Kaks neist – majandus- ja rahaliidu ning ELi rahastamise tulevikku käsitlevad paberid – on nädala lõpus toimuva diskussiooni üheks lähtekohaks.

Seniste plaanide parem elluviimine

Eesti plaan on kõnelusi piiritleda sellega, mida on võimalik juba olemasolevate protseduuride, reeglite ja ELi eelarve võimaluste valguses ära teha selleks, et soodustada ELi, sh euroala liikmesriikide majanduse ühtlasemat arengut, tugevdada vastupanuvõimet võimalikele šokkidele ning suurendada võimekust kriisist kiiremini väljuda.

Kõvasti tuleb tööd teha usaldusdefitsiidi vähendamisega, mis tähendab eelkõige juba kokkulepitud reeglite täitmist ning koordinatsiooniprotseduuride võimaluste kasutamist. See on eelduseks, et süvendatud integratsioonist mõelda, sest see tooks kaasa praegusega võrreldes märksa rohkem reeglitekohast käitumist.

Teiseks peaksime suunama oma pingutused rahandusliidu ehk pangandus- ja kapitaliturgude liidu valmis saamisele. Pangandusliidu poolelt tähendab see nii ühtset hoiuse kindlustust kui ka ühtset viimase võimaluse laenamise võimekuse loomist finantskriiside lahendamisel. Rahandusliidu valmimine toetab meie eesmärki, et valdav osa riske jagataks finantssektori kaudu ilma riigile lisakohustuste tekkimiseta. Samuti aitab see minimeerida otseseid riske maksumaksjatele.

Majandus- ja rahaliit ehk ühtselt aetud rahapoliitika ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitika

Minnes tagasi algusesse: majandus- ja rahaliidu loomine otsustati 1991. aastal, euro tuli kontorahana käibele 1999. aastal ja eurole mindi üle 2002. aastal. Majandus- ja rahaliidu idee seisneb liikmesriikide ühtselt aetud rahapoliitikas ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitikas. Esimest veab ja viib ellu Euroopa Keskpank ning teise garant on stabiilsuse ja kasvu pakt.

Euroalaga liitumine on kõikide ELi liikmesriikide aluslepingute kohane eesmärk, erandiks on Ühendkuningriik ja Taani. Euro on nüüdseks 19 riigi ja 340 miljoni elaniku ühine raha. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList moodustab euroala 85 protsenti ELi SKPst.

Eurol on palju eeliseid. Ühisraha on toonud stabiilsemad hinnad, madalamad intressimäärad, väiksemad tehingukulud ning väiksema valuutariski. Toetus eurole on kriisidest hoolimata püsinud suur. Aprillis 2017 toetas Eurobaromeetri andmetel eurot keskmiselt 72 protsenti euroala elanikest. See on kõrgeim näitaja 2004. aastast.

Majandus- ja rahaliidu ülesehitus pole täiuslik

Siiski on majandus- ja rahaliit paljudel hambus. Kriitika on peamiselt suunatud majandus- ja rahaliidu korralduse ühe külje, eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni mehhanismi ebatäiusele. Siiski on see ilmselt parim, milles on olnud võimalik majandus- ja rahaliidu loomisel kokku leppida, ning ole ka kindlust, et mõni muu lahendus oleks meid toonud tänaseks parema tulemuseni.

Majanduskoordinatsiooni kitsaskohad tõi esile 2008.–2012. aasta majandus- ja finantskriis ning sellest aeglane väljumine. Need väljendusid „headel aegadel“ riikide finantsdistsipliini nõrkuses ning „halbadel aegadel“ riikide ebaühtlases liigipääsus finantsturgudele ja sellega kaasnevas kapitalivoogude ebastabiilsuses.

Eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooni reegleid ei täidetud piisava rangusega, mis viis tasakaalustamatuste tekkimiseni. Nende kõrvaldamine oli ja on ilmselgelt vaeva- ja aeganõudev ning siis on omakorda hea võimalus süüdistada reegleid, et need on liiga jäigad ja takistavad probleemi lahendamist. Ebapiisava majanduste ühtlustumise ja ettenägematute mõjude tõttu ei saa riigid täielikult nautida ühtse rahapoliitika vilju.

Pingutused majandus- ja rahaliidu paremaks tegemisel

Majandus- ja rahaliitu on püütud paremaks teha mitmel korral. Alates 2011. aastast on kahes laines tugevdatud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist. Muu hulgas on antud võlakriteeriumile suurem tähtsus, karmistatud võimalikke sanktsioone ja suurendatud seireprotsessis Euroopa Komisjoni volitusi, süvendatud majanduspoliitikate koordinatsiooni Euroopa poolaasta ja makrotasakaalustamatuste seirega. Samal ajal loodi kriisiga toimetulekuks päästemehhanismid EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) ja ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism).

Euroala süvendamise, täiustamise ja valmisehitamise ideed on ringelnud viimase viie aasta jooksul korduvalt. Siin võib ära märkida 4 presidendi (2012) ja 5 presidendi (2015) raporteid, millest ka mõningaid ideid on rakendatud näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tugevdamisel, aga ka pangandusliidu ellu viimisel (ühtne järelevalve- ja ühtne kriisilahendusmehhanism).

Komisjoni viimane mõttepaber võtab selgemalt pragmaatilisema lähenemise kolme suurema eesmärgikaudu:

  • Saavutada riikide majanduse ühtlasem areng;
  • Saavutada suurem stabiliseerimisvõimekus, st eelkõige võimekust reageerida adekvaatselt ettenägematute šokkide puhul;
  • Vähendada finantsilist haavatavust.

Ootame 15. septembril elavat ministrite ja keskpankade presidentide arutelu.

Mis meil juba olemas on?

Ühtne rahapoliitika

  • Toimub ja toimib Euroopa Keskpanga juhtimisel

Koordineeritud eelarvepoliitika

  • Raamid seab stabiilsuse ja kasvu pakt ning selle rakendamiseks vastu võetud määrused, mida täiendati ja muudeti aastatel 2008–2013;
  • Kitsaskohaks on eelkõige mittejärjepidev rakendamine.

Majanduspoliitika koordineerimine

  • Toimub Euroopa poolaasta raames ning väljendub nii euroala ühtsetes majanduspoliitilistes soovitustes kui ka eraldi riigipõhistes soovitustes;
  • Ohuhinnangut ja vajaduse korral paranduskava peaks tootma makrotasakaalustamatuste seire. Ei ole veel täit potentsiaali saavutanud;
  • Vaja on riike protsessi paremini kaasata ja saavutada seeläbi ka suurem pühendumus reformisoovituste täitmisele.

Kriisiga lisandunud elemendid

  • Majandus- ja rahaliidu turvavõrk: ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism), EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) ja EFSM (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism);
  • Pangandusliit ehk ühtne järelevalve ja ühtne kriisilahendus.

Majandus- ja rahaliitu toetavad elemendid

  • Rahaliit toetab ühtse turu sujuvat toimimist ja vastupidi, ühtse turu mitmed elemendid on olulised rahaliidu sujuvaks toimimiseks, näiteks finantssektori regulatsioonide ühtlustamine, kapitaliturgude ülepiiriline tõrgeteta toimimine ja tööturu paindlikkus.

Allikas: eu2017.ee