Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Taavi Rõivas: Euroopa peab selja pööramise asemel avanema

22.09.2016

Ühendkuningriigi rahvahääletusele Euroopa Liitu (EL) jäämise küsimuses ehk nn Brexitile järgnenud kuudel näib EL-i olevat tabanud traumajärgse ärevushäire episood. Ajal, mil suurem avatus on ülitähtis, püstitab Mandri-Euroopa sisetõkkeid ja eraldab end ülejäänud maailmast.

Mõned liikmesriigid halvustavad EL-i alustaladeks olevaid ühiseid väärtusi ja eelistavad süsteemi, mis soosib tõkkeid, protektsionismi ja isegi kolkapatriotismi. Meil on oht pöörduda tagasi kõrgete müüride ja tõkete ajastusse – Euroopasse, mis ei ole ühtne, vaid kus igaüks on eraldi, jagatud ja valitsetud.

Lisaks omavahelisele jagelemisele oleme hülgamas võimalust leppida kokku lähimate liitlaste ja partneritega, vaatamata sellele, et koostöö on hädavajalik. Me näime põlgavat ära võimaluse tugevdada Atlandi-üleseid sidemeid ja distantseerume Türgist ajal, mil meie teda ja tema meid kõige rohkem vajab.

Sellised otsused tunduvad põhinevat mõtteviisil, et suure võlakoormuse ja vananeva elanikkonnaga riikidele on parem, kui kasvuvõimalusi on vähem, kui meie noortel ja meie ettevõtetel on vähem majanduslikke võimalusi ning võimalusi viia ellu oma unistusi.

EL ei saa endale lubada jätkamist sellisel rajal. Kui ta seda teeb, satub ta eraldumise ja seisakuni viivasse allakäiguspiraali. Seepärast tuleb edasiliikumiseks valida teistsugune tee – tee, mis põhineb avatusel ja koostööl.

Väljapääs Brexitist

Kõrvaltvaatajale tundub, et Ühendkuningriik on pärast esmast Brexiti-järgset vapustust end juba kogumas. Ta on enesekindlalt teatanud, et jääb ka edaspidi Euroopa osaks ja usaldusväärseks liitlaseks, avatud kaubanduspartneriks ja ülemaailmseks suurjõuks. Pole kahtlust, et Briti valitsus on varsti valmis alustama läbirääkimisi EL-i ja ülejäänud maailmaga.

Meie kõikide huvides on, et Ühendkuningriik jääks EL-iga lähedaseks. Kindluse mõttes soovib Ühendkuningriik endale kindlasti rätsepalahendust, mis ei peegelda seniseid mudeleid. See on tähtis mitte ainult neile, vaid ka seetõttu, et selline kokkulepe võiks olla mudeliks, millel põhinevad tugevamad suhted ka teiste lähimate naabritega.

Peamine Brexiti-järgne küsimus, millega EL silmitsi seisab, on see, kuidas säilitada lähedased suhted naabritega, kes küll liitu ei kuulu, kuid jagavad läänelikke poliitilisi ja majanduslikke väärtusi. Milline on EL-i pakkumine nii Ühendkuningriigile kui ka sellistele riikidele nagu Ukraina, Moldova või Georgia? Brexit ei pea olema ainult probleem, üks võimalus on sarnaselt Bruegeli mõttekoja hiljutise ettepanekuga luua Mandri-Euroopat ühendav uut liiki partnerlus.

Selline partnerlus oleks „EL-i liikmesusest oluliselt lahjem, kuid siiski tunduvalt tugevam, kui lihtsalt vabakaubandusleping”. Selle eesmärk oleks tugevam majanduslik lõimumine, kuid samas välistaks see töötajate vaba liikumise ja poliitilise lõimumise. Üks põhiline asi peaks aga olema selge: selline partnerlus ei tohiks välistada liikmesust ja isegi Ühendkuningriigil peaks olema lubatud ühel päeval taas EL-iga ühineda, kui ta seda soovib.

Pööre maailma suunas

Brexiti rahvahääletus ei tähenda maailmast ärapöördumist. See peaks hoopis tugevamale koostööle ja reformidele hoogu juurde andma. EL peab liikuma edasi ja sõlmima lõplikud vabakaubanduslepped Ameerika Ühendriikide, Kanada, Ukraina ja teiste riikidega. Me peame ka süvendama EL-i ja NATO koostööd, viies ellu Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentide ning NATO peasekretäri vastava ettepaneku.

Samal ajal peame suurendama EL-i sisest lõimumist. 2016. aasta 6. augustil pühitses maailm ülemaailmse veebivõrgu (World Wide Web) 25. sünnipäeva. Nüüdseks on internet sarnaselt auruvedurile, elektroonikaseadmetele ja arvutitele tunnistatud üldkasutatavaks tehnoloogiaks. Pärast 1991. aastat tekkinud (või taasvabanenud) riigid on „arvutis sündinud”; me omandame digioskused varakult ja peame interneti olemasolu oma sünnipäraseks õiguseks.

Peamiselt tänu interneti meelelahutuslikule küljele on varsti pea kõik eurooplased internetikasutajad. Kuid internet ei ole vaid meelelahutus. Sellel on suur potentsiaal majanduskasvu ja tootlikkuse tõukejõuna.

Selle saavutamiseks tuleb riikidel pingutada – parandada digioskusi, investeerida taristusse ja täiustada õiguskeskkonda. Kuid samas ei tohi unustada, et lisaks autoriõigusele ja rändlustasudele on suurimaks takistuseks, mis ei lase Euroopa ettevõtetel digiajastul areneda, kaupade ja teenuste vabale liikumisele seatud tõkked ning suured erinevused turgudel.

Seetõttu peame kehtestama viienda vabaduse, milleks on andmete vaba liikumine, lisaks ühtse turu nelja vabaduse – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise – digiajastusse viimisele. Me peame kõrvaldama andmete asukohapõhisuse tõkked, andma kodanikele kontrolli oma andmete üle ja tegema selgeks, kes on andmete omanik. Samuti peame soodustama e-valitsuste loomist, tagama registrite koostalituse ja avatuse ning ühtlustama avalikud andmed ja muutma need masinloetavaks ning seega kodanikele ja tööstusharudele kättesaadavaks.

Sellest võib saada meie põlvkonna „kuule lend“: andmete vabakslaskmine, et muuta elu paremaks ja majandus tootlikumaks.

Rände ohjamine

Lõpetuseks ei tohi unustada Schengeni ala ja sisepiirideta EL-i tähtsust. Praegust rändesurvet ei põhjustanud lõimumine Euroopas ning me ei tohi lasta rändekriisil seda lõimumist nurjata.

Sisepiiride taastamine Euroopas kahjustab meie heaolu ja vabadust ning võib ära nullida kõik meie saavutused. Me peame leidma lahenduse, et takistada sisepiiride taastekkimist, tagades samas julgeoleku ja andes eurooplastele kindlustunde, et olukord on kontrolli all.

Rändesurve ei kao kuhugi, sest maailma riigid on üha rohkem seotud. Rände ohjamiseks tuleb hoolikalt ellu viia hiljuti vastu võetud otsused, sealhulgas luua Euroopa piiri- ja rannavalve, kasutada piiride valvamiseks tehnoloogiat ning kaasata suuremal määral päritolu- ja transiitriike.

Brexiti-järgse maailmaga toimetulemiseks peame jääma kindlaks oma väärtustele, täitma antud lubadused ja suutma kodanikega suhelda. Maailm vajab avatud, enesekindlat ja majanduslikult edukat Euroopat. Kui eraldame end maailmast, ei too see kasu kellelegi.

Eesti peaminister Taavi Rõivase arvamusartikkel ilmus rahvusvahelises meediaväljaandes Politico 15. septembril, päev enne 27 EL-i valitsus- ja riigijuhi kohtumist Bratislavas, Slovakkias

Allikas: eesistumine.ee