Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Siim Kallase juhitud töörühm esitas ettepanekud ELi fondide eeskirjade lihtsustamiseks

12.07.2017

Täna tutvustas ühtekuuluvuspoliitika sõltumatute ekspertide töörühm oma lõpparuannet ELi fondide lihtsustatud raamistiku kohta pärast 2020. aastat. Töörühma juhi Siim Kallase sõnul aitab lihtsam juurdepääs ühtekuuluvusfondidele tuua inimesi Euroopa Liidule lähemale.

Kuigi ELi ühtekuuluvuspoliitika on kahtlemata andnud häid tulemusi, ei tee eeskirjade praegune suur hulk ELi fonde haldavate kohalike asutuste ja rahastamist taotlevate ettevõtjate elu mitte alati kergeks. Lihtsustamine on seepärast ülioluline ja Euroopa Komisjon peaks uurima, kuidas 2020. aasta järgses eelarveraamistikus juurdepääsu ELi fondidele veelgi lihtsustada.

„Inimesed ootavad, et EL teeks rohkem, kuid ELi eelarve väheneb. Selle dilemma lahendamiseks peame iga kulutatava euroga saavutama maksimaalse tulemuse. Ja lihtsamad reeglid aitavad kulutada raha paremini,“ märkis eelarve ja inimressursside volinik Günther H. Oettinger.

Töörühm leidis, et eeskirjade praegune struktuur on tõhus, kuid eeskirju on vaja korralikult kärpida. Ühine haldusjuhtimine peaks alles jääma, et säiliks vastastikune usaldus ning majanduskasvu ja töökohtade loomise ühiste eesmärkide järgimine. Kuid kõige lihtsamad eeskirjad on sellised, mida on arvuliselt vähe; töörühm tegi kindlaks eeskirjad, mis tuleks kas välja jätta või mida tuleks radikaalselt vähendada.

ELi eri fondide ja vahendite kohta käivaid eeskirju tuleks omavahel ühtlustada nii riigiabi, riigihangete kui ka kulude hüvitamise meetodite seisukohast, sest nii on lihtsam tekitada sünergiat ja anda toetusesaajatele võimalusi taotleda ühe ja sama projekti jaoks ELi rahastamist eri allikatest. Näiteks ühesuguste eeskirjade kohaldamine ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raamistikus tagaks kergema juurdepääsu toetustele väikeettevõtjate jaoks.

Veelgi lihtsam raamistik võiks olla kättesaadav kõigile liikmesriikidele ja piirkondadele, kui nad täidavad järgmisi nõudeid: usaldusväärne juhtimis- ja kontrollisüsteem; riiklik kaasrahastamine olulisel määral, et stimuleerida vahendite arukat kulutamist; peamiste rakendatavate struktuurireformide kindlaksmääramine ja keskendumine väiksele arvule prioriteetidele, millest võib loota tulemusi.

Kõrgetasemelise töörühma kaksteist liiget esindavad riikide ja piirkondade asutusi ja erasektorit. Neil kõigil on isiklikud kogemused ELi fondidega töötamise alal, samuti värskeid mõtteid, kuidas seda süsteemi reformida.

Lisateave

Teabeleht. Lihtsustamise kõrgetasemelise töörühma peamised soovitused 2020. aasta järgse finantsraamistiku kohta.

Aruanne. Kõrgetasemelise töörühma ettepanek 2020. aasta järgse poliitika kujundajatele

Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta

Pressiteate täistekst

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis