Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Riigikogu täiendas Eesti seisukohti Euroopa rände tegevuskava kohta

12.06.2015

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas reedel valitsuse seisukohti Euroopa rände tegevuskava kohta kooskõlas põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, väliskomisjoni ja kultuurikomisjoni arvamustega.

Eesti seisukoht lähtub põhimõttest, et me mõistame vajadust Vahemere rändekriisi tagajärgede leevendamiseks ja rändesurve all olevate riikide abistamiseks, kuid ümberasustamise ja -paigutamise mehhanismid peavad liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul andis Riigikogu siseministrile läbirääkimisteks laiaulatusliku mandaadi. „Eesti ei ole täna põhimõtteliselt valmis Euroopa Komisjoni kvoodi alusel sundkorras vastu võtma 1064 sõjapõgenikku ja asüülitaotlejat, aga me oleme valmis suurendama oluliselt pagulaste vastuvõtmise võimekust ja pagulaste arvu osas läbi rääkima. Eesti jaoks on numbrist olulisem tõsta valmisolekut, et oma kodust sõja eest põgenevatel inimestel oleks võimalik alustada Eestis uut elu esimesest päevast alates,“ ütles Palling.

Eesti seisukoha järgi peab pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel olema sellekohane lepe kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Lisaks peab lähtuma eeldusest, et pagulane ise soovib Eestisse ümber paikneda. Sotsiaalkomisjon pidas oluliseks Eesti seisukohta lisada, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel peab sellekohane lepe vastama ka riigi analüüsitud võimalustele.

Kultuurikomisjon soovis Eesti seisukohas rõhutada, et pagulaste vastuvõtmisel on oluline eesmärk sulandada pagulasi Eesti kultuuri- ja haridusruumi. See tähendab keeleõpet, kohanemisprogramme, psühholoogilist tuge nii pagulastele kui kohalikele elanikele, kohalike juhtide koolitusi ja muud. Kultuurikomisjoni hinnangul ei ole hetkel Euroopa Liidu kavandatavad rahalised vahendid piisavad ja neid on vaja suurendada.

Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon rõhutasid, et Euroopa Liidus tekkinud rändekriisi lahendamisel tuleb enim tähelepanu pöörata inimkaubanduse vastu võitlemisele ning inimsmugeldajate tegevuse tõkestamisele. Seega tuleb esmajärjekorras tegeleda rändeprobleemide algpõhjustega. Üksnes tagajärgedega tegelemisega, paigutades või asustades inimesi lihtsalt ümber, me pigem soodustame inimkaubitsejate tegevust. Seetõttu on oluline aidata hättasattunud riike põgenikelaagrite loomisel ja humanitaarabi andmisel. Samuti peab Euroopa Liit tegutsema selle nimel, et saada mandaati lähteriikides kohapeal töötamiseks.

Õiguskomisjoni arvamuse kohaselt tuleb enam pöörata tähelepanu sellele, kuidas eristada majandus- ja sõjapagulasi. Majanduspagulaste puhul peaks parandama majanduspagulaste tagasisaatmise meetmeid.