Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Rändepoliitika: kokkuvõte justiits- ja siseasjade komisjonis toimunud debattidest

14.01.2017

Välispiiriagentuuri Frontex hinnangul vähenes Euroopa rannikule jõudnud põgenike hulk 2016. aastal kahe kolmandiku võrra. Kuid ohtlikul teekonnal hukkus või jäi kadunuks üle 5000 inimese. Rändepoliitika oli neljapäeval, 12. jaanuaril päevakorral EP kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis. Teeme debattidest ülevaate.

Eestistujariigi Malta siseminister Carmelo Abela lubas eelseisva kuue kuu jooksul keskenduda erimeelsuste kõrvaldamisele liikmesriikide vahel. „Dialoog peab põhinema vastutuse võtmisel ja solidaarsusel. Migratsioon puudutab otseselt või kaudselt kõiki liikmesriike.“

ELi-Türgi kokkulepe

Abela rõhutas, et põgenikekriisi leevendamiseks Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkuleppest tuleb kinni pidada. Samas kirjeldas EP saadik Ana Gomes (S&D, PT) Euroopa Komisjoni esindajatega toimunud kohtumisel kokkulepet sõnadega „ebaseaduslik ja amoraalne“.

Ühe teemana oli päevakorral Liibüaga samasuguse leppe sõlmimine kui Türgiga. ÜRO pagulaste ameti (UNHCR) Euroopa büroo direktor Vincent Cochetel märkis, et ELi-Türgi lepet ei saa üks-ühele üle võtta. Temaga nõustus EP liige Judith Sargentini (Greens/EFA, NL).

Jeroen Lenaers (EPP, NL) märkis, et ELi-Türgi leppe tulemusel on vähenenud Kreekasse pürgivate põgenike hukkumine. „Peame kindlustama, et põgenike vastuvõtutingimused oleksid oluliselt paremad.“

Türgi kui kandidaatriigi kohta parlamendis viimati raporti koostanud Kati Piri (S&D, NL) kritiseeris Euroopa Komisjoni hiljutist avaldust, mille järgi peab taastuma Dublini määruse alusel põgenike tagasisaatmine Kreekasse teistest liikmesriikidest.

„Olgem realistid. Me näeme, mis on Kreekas toimumas. Me ei ole inimesi sinna juba aastaid tagasi saatnud, sest vastuvõtutingimused on puudulikud,“ rääkis Piri. ELis käib põgenike vastuvõtt Dublini määruse alusel, mille järgi peab taotluse läbi vaatama riik, kuhu põgenik on esmalt saabunud.

10 000 kadunud alaealist

Cecilia Wikström (ALDE, SV) on kodanikuvabaduste komisjonis koostamas Dublini määruse kohta raportit. Kehtivate reeglite ülevaatamiseks tehtud õigusloomeettepanekust on tema sõnul hetkel välja jäänud kaitse tagamine alaealistele. „Möödunud aastal jäi kadunuks 10 000 last ja teismelist.“

ÜRO esindaja Cochetel soovitas liikmesriikidel luua lahendused, mis võimaldavad pereliikmete otsimist ja eestkostjate kiiret leidmist.

Õiguslikud lahendused

„Kui me ei suuda õiguslikke lahendusi välja töötada võib Euroopas tekkida suur alamklass,“ lausus parlamendiliige Barbara Spinelli (GUE/NGL, IT).

ELi viisakoodeksiga parlamendis tegelev Juan Fernando López Aguilar (S&D, ES) tõstis debatil esile liikmesriikide vastumeelsuse humanitaarviisade kasutuselevõtu osas ja soovis, et  ÜRO pagulaste amet teeks selles küsimuses rohkem häält. „See aitaks õhustikku muuta.“

Josef Weidenholzer (S&D, AT) kritiseeris saabuvate põgenike registreerimiseks mõeldud süsteemide ebaefektiivsust ja killustatust. Cécile Kyenge (S&D, IT) hinnangul tuleb vähendada varjupaigataotlustega kaasnevat bürokraatiat.

ÜRO esindaja Cochetel oli samuti seisukohal, ELi ühtne põgenike registreerimissüsteem aitaks kokku hoida kulusid ja toetaks info liikumist julgeoleku tagamise eesmärgil. Praegune Eurodoci andmebaas ei toimi tema sõnul piisaval tasemel.

Cochetel rõhutas, et Euroopa Liit peab tulevasteks põgenikevoogudeks valmis olema. „Kuid paistab, et Euroopal ei ole ei plaani A ega plaani B. Aastal 2015 toimunu ei tohi korduda.“

Allikas: europarl.europa.eu