Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Rahandusminister Toomas Tõniste arutas Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega Eesti majandusolukorda ning majandus- ja rahaliidu tugevdamist

31.10.2017

30.10.2017

Rahandusminister Toomas Tõniste kohtus täna Tallinnas Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega. Kohtumisel keskenduti Eesti näitajatele seoses Euroopa poolaasta ettepanekutega ning majandus- ja rahaliidu süvendamisele, milles Eesti loodab teha Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise jooksul olulisi edusamme.

„Majanduskasv on Eestis kiirenenud muu hulgas majanduse taastumise tõttu kogu Euroopas. Hea meel on näha ettevõtete julgemat tegutsemist ja investeeringute hoogustumist. See võimaldab meil saada kasu Euroopa turgude positiivsest arengust,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

„Eesti majandus on õigel kursil: näha on majanduse tugevnemist,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. „Nii tööhõive kui ka tööjõus osalemise määr on viimase 20 aasta kõrgeimad. Rahandusministeeriumi majandusprognoosis korrigeeriti selle aasta majanduskasvu ootus 4,3 protsendini. Euroopa Komisjon avaldab oma prognoosi järgmisel kuul ja me eeldame, et ka see näitab majanduse tugevust. Kuid ka headel aegadel on tähtis säilitada eelarvedistsipliin, et tagada pikaajaline stabiilsus.”

Majandus- ja rahaliidu kohta märkis Tõniste, et see mängib olulist rolli Euroopa finantssektori tugevdamisel ja liikmesriikide majandusliku arengu ühtlustamises. Ta rõhutas, et majandus- ja rahaliidu tugevus sõltub finantsdistsipliinist. „Oluline on, et liikmesriigid järgiks juba kokku lepitud majandus- ja rahaliidu reegleid. Samuti on vajalik, et kasutaksime kõiki võimalusi, mida praegused koordineerimisprotseduurid meile pakuvad,“ ütles Tõniste.

„Peaksime ära kasutama praegust poliitilist ja majanduslikku võimaluste akent. On hea aeg panna paika ülejäänud hästitoimiva majandus- ja rahaliidu elemendid,“ märkis Valdis Dombrovskis kohtumisel. „See on parem, kui oodata uut kriisi, et viia töö lõpule. Euroopa Komisjon võtab selles arutelus initsiatiivi: mõningaid valikuid kirjeldati mais avaldatud aruteludokumendis. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kirjeldas mõnda neist ideedest möödunud kuul peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Täpsemad ettepanekud esitame 6. detsembril.”

Eesti loodab saavutada majandus- ja rahaliidu süvendamises eesistumise lõpukuudel mitmeid edusamme, nähes majandus- ja rahaliidu ühe nurgakivina pangandusliitu. Eesti soovib pangandusliidu lõpuleviimise teemal saavutada aasta lõpuks kokkuleppe riskide vähendamise paketis ELi riikide vahel ehk nõukogu üldises lähenemises. Edasi peaks liikuma ka läbirääkimistega Euroopa ühtse hoiuste tagamise skeemi üle, mis suurendaks hoiustajate kaitset.

Tõniste lisas, et tuleb tugevdada usaldust euro suhtes. „Ühisraha on toonud mitmeid hüvesid, näiteks stabiilsemad hinnad, madalamad intressimäärad, väiksemad tehingukulud ning väiksema valuutariski,“ ütles Tõniste.

Majandus- ja rahaliidu tugevdamist arutati Eesti eesistumise ajal põhjalikult septembris Tallinnas toimunud majandus- ja rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel. Järgmine suurem diskussioon toimub detsembris euroala riikide kohtumise raames.

Majandus- ja rahaliit tähendab liikmesriikide ühtset rahapoliitikat ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitikat. Majandus- ja rahaliidu üks osa on näiteks Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antavad soovitused, kuidas toetada majandusarengut, samuti kasvu ja stabiilsuse pakt, mis piirab valitsussektori eelarvepuudujääki ja võlataset, et tagada vastutustundlik valitsussektori rahanduse juhtimine ja hoida liikmesriikide eelarvepoliitika omavahel kooskõlas.

Euroopa poolaasta protsessi algatab Euroopa Komisjon, kes avaldab iga aasta novembris majanduskasvu analüüsi ja aruande liikmesriikide makromajanduslike tasakaalustamatuse riskide kohta. Majanduskasvu analüüs annab raamistiku majanduspoliitikale üldiselt. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris otsustab Euroopa Komisjon iga riigi kohta, kas on põhjust koostada süvaanalüüs. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur loodi selleks, et selgitada välja ohtlikud majandusarengud, mis võivad takistada liikmesriigi, Euroopa Liidu või euroala majanduste efektiivset toimimist, ning neile reageerida.

Allikas: eu2017.ee