Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Triin Ruus eesistumisest: Võimalus teha Eesti Euroopa Liidus suuremaks

18.08.2017

Brüsselis, Eesti alalises esinduses toimetab rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Triin Ruus. Tema tegeleb kõigi Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud majandus- ja rahandusküsimustega.

Prioriteedid kui kompass

„Pangandus, finantsteenused, maksundus, majandusjuhtimine, investeeringud, Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve,“ loetleb Triin teemasid, millega igapäevatöös kokku puutub. Nende märksõnade taga on selged eesmärgid, mis on Eestile eesistumise ajal teejuhiks. „Me tegutseme selle nimel, et investeeringute lõhe Euroopa Liidus väheneks, finantssektor muutuks tugevamaks, et maksusüsteem kohaneks digimajanduse arenguga ning oleks läbipaistvam, samuti, et Euroopa Liidu finantsvahendid oleks rakendatud parimal viisil,“ ütleb Triin.

„Finantsnõunike töörühmas, kus olen asejuhiks, on arutluse all näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude mandaadi pikendamine ja mahtude suurendamine,“ toob ta eraldi välja.

Triin selgitab, et EFSI on Euroopa investeerimiskava keskne element investeeringute lõhe vähendamiseks: „EFSI eesmärk on mobiliseerida erainvesteeringud, kasutades selleks Euroopa Liidu eelarve garantiid. Tänaseks on juba heaks kiidetud projekte 225 miljardi euro ulatuses ning eelnõu pikendamise järgi on investeeringute kogumahu eesmärk 2020. aastaks 500 miljardit eurot. Eestis on EFSI projekti heaks näiteks Baltikumi era- ja riskikapitaliettevõtte Baltcupi asutatud 100 miljoni eurose mahuga investeeringufond, mis hakkab investeerima Baltimaade taristuprojektidesse.“

EIP välislaenude mandaadi kohta ütleb Triin, et see on sarnane EFSIga (osa ELi välisinvesteeringute kavast), aga laenud on suunatud EList väljapoole, arenguriikidesse. Komisjoni uue ettepaneku põhjal saab EIP anda aastatel 2014–2020 ELi tagatise alusel laenu kokku 32,3 miljardi euro väärtuses. „Kummagi eelnõu puhul loodame jõuda Eesti eesistumise ajal kokkuleppele Euroopa Parlamendiga,“ rõhutab Triin.

Eesistumisega pole kaasas „kasutusjuhendit“

Triin märgib, et Eesti ees seisab suur väljakutse, sest kui jätta kõrvale tavapäraste seadusandlike protsesside juhtimine, siis pole kuskil kirjas, kuidas on õige eesistumist korraldada. Lisaks on keskkond pidevas muutumises (nt Brexit jpt poliitilised sündmused) ehk oludega on vaja kiiresti kohanduda. Töö teeb piisavalt eriliseks ka lähtumine just Eesti eripärast ja prioriteetidest.

Küsimuse peale, kuidas siis ikkagi eesmärke saavutada, vastab Triin, et see nõuab pühendumust mitmel tasandil. „Võtmeks on hea koostöö liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Korralik ettevalmistus ja hea suhtlemisoskus on väga olulised. Kui oled andnud endast kõik, siis võid jääda rahule.“

Töö mitmel tasandil

Oma tööst lähemalt rääkides selgitab Triin, et tegeleb finantsnõunike töörühma eelnõudega, mis jõuavad lõpuks välja liikmesriikide majandus- ja rahandusministriteni ehk ECOFINi nõukoguni: „Teemasid menetletakse nii, et kõigepealt käsitletakse seda töörühmas ehk atašeede tasandil, siis liigub see edasi Coreperi, kus teemaga tegelevad suursaadikud, ning lõpuks jõuab see ministriteni ehk praegusel juhul ECOFINi nõukogusse.“

Triin märgib, et ECOFINi koordinaatorina on ta seotud kõigi etappidega ning on rahandus- ja majandusküsimuste kontaktisik Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile. Eesistujariigil on oluline roll ka ECOFINi igakuiste kohtumiste korraldamisel. Kusjuures, järgmine kohtumine, olgugi et mitteametlik, leiab aset 15.–16. septembril Tallinnas. Mitteametlikul nõukogu kohtumisel on arutluse all majandus- ja rahaliidu (EMU) tulevik, finantstehnoloogia mõju kapitaliturgude liidule ning digitaalmajanduse väljakutsed nii maksunduses kui ka tollisüsteemides.

„Minu tööga kaasneb palju suhtlemist, koordineerimist, kohtumiste ettevalmistamist ja neil osalemist. Eesistumise ajal on tööpäevad pikad, tihti 14tunnised, ning esinduses käib töö ka pühapäeviti, mis on rahulikum aeg, et valmistada ette järgmise nädala kohtumisi,“ kirjeldab Triin. „Kuigi töö on intensiivne, lähtun põhimõttest, et protsessi tuleb nautida.“

Võita on palju

Selle üle on palju arutatud, et mida eesistumine ikkagi Eestile annab. Triin arvab, et Eesti võidab siit nii otseselt kui ka kaudselt. „Otsest kasu Eesti majandusele võivad avaldada otsused, mille vastuvõtmist saab Eesti eesistujariigina mõjutada,“ märgib Triin. Lisaks toob ta välja, et eesistumisega seotud ametnikud ja poliitikud saavad väga hea kogemuse, avarama maailmapildi ja kontaktid, mida saab edaspidi kasutada Eesti asja ajamisel ja protsesside mõjutamisel Euroopa Liidus. Triinu sõnul on see seni tema 12aastase karjääri kõige huvitavam töökogemus.

Kaudne mõju avaldub Triinu hinnangul Eesti maine kujunemises. „Oleme edukad, kui saame teha Eesti Euroopa Liidus „suuremaks“. See, kuidas korraldame kohtumisi ja üritusi ning juhime ELi nõukogu, peab jätma meist positiivse, targa ja efektiivse väikeriigi mulje. Soov on, et Eestit tuntakse ja külastatakse rohkem ning muutuksime Euroopa Liidu juhtimise paadis senisest enam arvestatavaks partneriks,“ märgib Triin. „Kindlasti on tegemist võimalusega, mille sarnane avaneb uuesti alles 13–14 aasta pärast, seetõttu on oluline pingutada.“

Allikas: eu2017.ee