Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Praxis: eurotoetused on maakondi oluliselt aidanud, kuid ei ole vähendanud arenguerinevusi

01.12.2015

Eurotoetused on aidanud oluliselt kaasa maakondade arengule ja võimaldanud teha investeeringuid, mida oma jõududega sellises tempos poleks teha suudetud. Siiski ilmneb, et need investeeringud ei ole toonud kaasa arenguerinevuste vähenemist, selgub täna esitletavast Praxise ja Centari mõjuanalüüsist.

Rahandusministeeriumi tellitud töö annab hinnangu perioodi 2007–2013 struktuurivahendite rakendamise mõju kohta riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamisele.

Uuringust ilmneb, et enamiku eluvaldkondade puhul on toimunud märgatav areng. Suurim arenguhüpe on tehtud kiire interneti kättesaadavuses ja joogivee kvaliteedi tõstmises. Maakondades anti keskmiselt kriitilisem hinnang teenuste nagu toidupoe või turu, pangateenuse ja postiteenuse, perearstiabi või alg- ja põhihariduse kättesaadavusele, kuna teenuste füüsiline võrk ongi hõrenenud, asendudes osaliselt e-teenustega.

Struktuurivahendeid ehk Euroopa Regionaalarengufondi, Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi toetusi kasutati eelmisel ELi eelarveperioodil Eestis kolm miljardit eurot. PRIA ehk ELi põllumajandus- ja maaelu toetuste maht ulatus veidi üle ühe miljardi euro. Toetusi kasutati seega umbes 2300 eurot inimese kohta seitsme aasta jooksul.

Struktuurivahendeid ühe elaniku kohta sai enim Järva maakond ja Tartu maakond, vähim Põlva maakond ja Jõgeva maakond.

Uuringu ühe autori, Praxise juhatuse liikme Katrin Pihori sõnul teeb muret asjaolu, et regionaalset mõju ei ole Eestis piisavalt eesmärgistatud, planeeritud ega seiratud. Pihori hinnangul ei ole selgelt määratlenud, millistes valdkondades me taotleme regionaalsete erisuste vähendamist ja millistes arengueelduste väljaarendamist.

 

Loe edasi: uudised.err.ee