Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Eesistujariigid

Vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud graafikule on iga liikmesriik 6 kuu vältel kordamööda nõukogu eesistujaks. Eesistumised said alguse 1958. aastast.
2007. aastast on eesistumine korraldatud kolmikeesistumistena (Trio Presidency ehk Trioka) ning koostatakse 18-kuuline eesistumisprogramm, millele lisandub iga eesistujariigi rahvuslik eesistumisprogramm.
Kolmikeesistumiste rotatsiooni puhul on arvestatud nii riigi suurust kui ka geograafillist asukohta. Selline kord võeti nõukogu poolt vastu 2006. a. septembris (seda nägi ette ka Euroopa põhiseaduse leping, mis kunagi ei jõustunud).

Nõukogu eesistujariik mängib olulist rolli institutsiooni töö korraldamisel, eriti seadusandlike ja poliitiliste otsuste algatamisel. Ta vastutab nõukogu istungite korraldamise ja juhatamise eest, kaasa arvatud töögruppide istungid, ning kompromisside vahendamise eest.

Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 juhatab aastas reeglina neljal korral kokku tulevat liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest koosnevat Euroopa Ülemkogu tööd eesistuja, kes valitakse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, ühe tagasivalimisõigusega. Esimeseks Euroopa Ülemkogu eesistujaks valiti Herman von Rompuy.

Liikmesriikide eesistumine: jaanuar – juuni ja juuli – detsember.

Seoses Suurbritannia otsusega lahkuda Euroopa Liidust, nihutati ka eesistumiste ajakava. Eesti eesistumine nihkus poole aasta võrra ettepoole.

2016 Holland, Slovakkia
2017 Malta, Eesti
2018 Bulgaaria, Austria
2019 Rumeenia, Soome
2020 Horvaatia, Saksamaa

Vaata eesistumiste ajakava kuni aastani 2030 (Nõukogu otsus 2016/1316).

Allikas: Euroopa Liidu Nõukogu