Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Palling: finantstehingute maksustamise osas puudub ühtne arusaam

04.12.2015

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad finantstehingute maksustamise tõhustatud koostöö kohta. Need esitab rahandusminister Sven Sester ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 8. detsembril.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul olid Eesti esialgsed eesmärgid seotud eelkõige vahendite kogumisega finantssektori stabiilsuse tagamiseks ja kogutava maksu võimaliku kasutamisega ELi omavahendina. „Tänaseks ollakse eemaldunud nii esialgsetest eesmärkidest kui komisjoni poolt seatud eesmärkidest, sealhulgas laiast maksubaasist. Ettepaneku finantsstabiilsuse eesmärk ei ole enam aktuaalne, kuna vahepeal on pangandusliidu raames loodud ühtne kriisilahendusfond, millesse pangad panustavad,“ ütles Palling. „Maksubaasi vähenemine aga tähendab, et võimalikud laekumised hakkavad alla jääma võimalikele maksukogumise halduskuludele ja ei kaalu üles ümberpaiknemise riske,“ lisas Palling.

„Täna neli aastat hiljem võime kinnitada, et nendele küsimustele, mis toona esitasime, puuduvad siiani vastused. Sellest julgeksin järeldada, et suur entusiasm on asendunud eestlasliku pragmaatilisusega ning pigem analüüsitakse, kuidas juba eksisteerivate meetmetega oleks samade eesmärkide saavutamine võimalik,“ ütles Palling.

„Valitsus on kinnitanud 2011. aastal võetud algsete seisukohtade kehtivust finantstehingute maksustamise kohta, mis tähendab, et me ei toeta kitsendatud aktsiate maksubaasi,“ ütles istungil osalenud rahandusminister Sven Sester.

Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril 2011. aastal ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kuid selles ei saavutatud kokkulepet. 2013. aastal pärast Kreeka ja teiste riikide võlakriisi otsustasid 11 riiki alustada arutelusid finantstehingute maksu ühtse süsteemi loomiseks, et tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel. Finantstehingute maksu tõhustatud koostöö formaadis osalevad Austria, Belgia, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.

Esialgse ettepaneku kohaselt sooviti koguda maksu kõigilt finantsinstrumentidega tehtavatelt tehingutelt, kui vähemalt üks tehinguosaline asub ELis. Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksumäär oleks olnud 0,1% ja tuletislepingute maksumäär 0,01%. See oleks toonud Komisjoni hinnangul sisse umbes 57 miljardit eurot aastas. Finantstehingute maksuga sooviti maksustada eelkõige 85% finantsinstitutsioonide vahel toimuvatest tehingutest, kodanikke ja ettevõtjaid otseselt ei oleks maksustatud.

 

Allikas: Riigikogu pressiteenistus