Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Oktoobri I täiskogult õpitu: kliimaleppe jõustumine, Süüria, volinike huvide konfliktid

07.10.2016

Mullu detsembris Pariisis sõlmitud ülemaailmse kliimaleppe ELi tasandi ratifitseerimine sai saadikutelt heakskiidu oktoobri esimesel täiskogul. See tegi omakorda võimalikuks lepingu jõustumise. Lisaks olid istungitesaalis päevakorral verised arengud Süürias ja Aleppos ning Euroopa Komisjoni endiste ja praeguste volinike huvide konfliktid.

Parlament andis Pariisi kliimaleppele toetuse teisipäeval. Leping saab jõustuda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kelle heitkogused moodustavad vähemalt 55 protsenti maailma heitmetest. Pärast sel nädalal toimunud ELi ja seitsme liikmesriigi poolset ratifitseerimist sai nõutud lävend ületatud ja Pariisi leppe jõustumine võimalikuks.

Kliimaleppe hääletusele panemise puhul pidas täiskogul kõne ÜRO peasekretär Ban Ki-mon, samuti viibis istungitesaalis kliimafoorumi COP21 president Ségolène Royal. Heida pilk fotogaleriile.

Vaherahu läbikukkumisele järgnenud talumatu vägivald Süürias oli arutelul kolmapäeval, kui saadikud kritiseerisid Venemaa tegevust ja nõudsid ELilt tegutsemist. Vastav resolutsioon läbis hääletuse neljapäeval.

Piinamiseks ja surmanuhtluse täideviimiseks kasutatavate vahendite eksport Euroopa Liidust peab olema keelatud, sätestab teisipäeval kinnituse saanud õigusloome. Ühtlasi keelab määrus vastavate toodete transiidi läbi ühenduse.

Volinike huvid, olukord Calais’s

Euroopa Komisjoni volinike käitumisjuhend tuleb üle vaadata ja rangemaks muuta, et vältida huvide konflikte nii nende ametisoleku ajal kui pärast seda. Teema on aktuaalne, kuna endine komisjoni president José Manuel Barroso asus tööle investeerimispanga Goldman Sachsi heaks ning samuti tuli ilmsiks, et endine volinik Neelie Kroes oli ametiajal seotud Bahamal registreeritud firmaga.

Põgenike kogunemiskohaks oleva Prantsusmaa sadamalinna Calais ümbrus on muutunud talumatuks kohalike elanike, veokijuhtide ja põgenike endi jaoks, ütlesid saadikud teisipäeval toimunud debatil. Olukorra lahendamisse peavad ühiselt panustama Euroopa Komisjon, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.

Seksuaal- ja reproduktiivtervise seaduste karmistamine Poolas sai tähelepanu kolmapäeval. Paljud saadikud olid seisukohal, et abordi tegemisele ja kehavälisele viljastamisele piirangute seadmine rikub naiste õigusi.

Idee anda kõigile 18-aastaseks saavatele noortele eurooplastele tasuta InterRaili rongipilet sai istungitesaalis positiivse vastukaja osaliseks teisipäeval. Samas märkis Euroopa Komisjoni transpordivolinik, et plaan vajab põhjalikku analüüsi.

Koondatud töötajate toetamine Soomes ja Rootsis

Teisipäeval kinnitas täiskogu rahaeraldised Microsofti Soome allhankijate ja Rootsi Ericssoni juurest koondatud töötajate toetamiseks. Vahendid tulevad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Lisaks sai heakskiidu eraldis ELi Solidaarsusfondist, mis mõeldud Kreeka Joonia saarestikku 2015. aastal tabanud maavärinakahjude kõrvaldamiseks.

Majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici tegi Kreeka majanduse seisust ja struktuurireformide läbiviimisest ülevaate teisipäeval. Kui osa parlamendiliikmeid tahab näha reformidega edasiliikumist, siis teised soovitasid arvestada muudatuste sotsiaalse mõjuga.

Colombia valitsuse ja rühmituse FARC vahel saavutatud rahuleppe tagasilükkamine referendumil valmistab küll pettumust, kuid ei muuda pöördumatut rahuprotsessi, ütlesid saadikud kolmapäeval. Seejuures ei tohiks EL lisada FARCi terrorirühmituste nimekirja.

Allikas: europarl.europa.eu