Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Miks eestlased eluga rahul on?

26.08.2016

22.08.2016 – Kuigi meie endi silmis on eestlased pigem justkui virisejad ja rahulolematud, on eestlaste rahulolu eluga läbi aastate püsinud kõrge. Nii ka viimasel mõõtmisperioodil 2016. aasta kevadel, mil eluga tervikuna rahul olevate kodanike osakaal ühiskonnas on tõusnud 81 protsendile.

Viis aastat tagasi – Euroopa finantskriisi alguses – oli näitaja üle 10% võrra väiksem. Tänavu oleme tunnistajaks olukorrale, kus eluga rahul olevate kodanike osakaal ühiskonnas on suurem kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigis keskmiselt. Eesti on ka selles vallas Euroopa Liidu eesrindlik riik.

Kui analüüsida rahulolevate segmenti kahe eraldi grupina, jagades selle eluga “väga rahul” ja “üsna rahul” olevateks, näeme, et siin on Eestil siiski kasvuruumi veel küll. Kui EL-is on eluga väga rahul olevaid kodanikke keskmiselt neljandik ehk iga neljas tänaval vastu jalutav inimene on eluga väga rahul, siis Eestis kohtame sellist inimest iga seitsme inimese järel.

Eestlast iseloomustab hinnang pigem „üsna rahul“. Meil on tunne, et ülearu kiita ei tohi, siis võib asi metsa minna, samas kui enamik taanlaste kohta saab öelda „väga rahul“. Eestlaste „üsna rahulolev“ võib anda teistsuguse metoodikaga mõõdetuna, näiteks kasutades 10punktilist skaalat, erineva tõlgenduse. Rahulolu väljendatuna abstraktse arvnäitajana võib olla madalam kui enamikus Euroopa riikides lihtsalt seetõttu, et enesehinnangu väljenduseks kasutatakse harva suurimaid arvnäitajaid. Eestlastele tavaliselt ei meeldi äärmuslikud hinnangud.

Loe edasi: emor.ee