Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Matti Maasikas: lähetatud töötajate direktiiv – Eesti ja Euroopa huvid

26.10.2017

Eesti tegi lähetatud töötajate direktiiviga eesistuja tööd parimal viisil. See ongi eesistuja roll: kuulata liikmesriike, pakkuda välja kompromisse, seejuures riskides sattuda eri osapoolte pahameele alla, ja lõpuks kompromisstekst nõukogust läbi viia, kirjutab Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.

Üleeile, 23. oktoobril kiitis Euroopa Liidu nõukogu suure häälteenamusega heaks uue lähetatud töötajate direktiivi, mis sätestab ajutiselt teise liikmesriiki saadetavate töötajate töötingimusi. See lause on faktiline.

Keegi kuskil Brüsselis (tegelikult Luksemburgis) jälle otsustas midagi, millest keegi Eestis kuulnud polnud ja mis on meie huvidega vastuolus ning vähendab meie konkurentsivõimet, kuna Eesti firmad saadavad palju töötajaid Euroopasse madala palgaga konkureerima. See lause kirjeldab osaliselt kodumaiseid reaktsioone.

Samas on mõni Eesti ettevõtja uut korda ka tervitanud, nentides, et madala palgaga me enam ei konkureeri, paindlikkuse ja kvaliteediga aga küll.

Jätan kõrvale ettevõtjate debati, kus küllap õigus mõlemal vaatel. Rahvusvahelise poliitika vaates toimus aga järgmine. Lähetatud töötajate direktiivi reform on arutusel olnud kaua ja lahendusele tuli jõuda. Eesti oleks saanud nõustuda ka mais Malta eesistuja poolt ettepandud kompromissiga, see aga ei saavutanud vajalikku toetust. Nii tuli meil hakata sasipundart lahendama.

Peamised vaidlusküsimused, mis meile jäid, olid see lähetuse kestvus, millest edasi tuleb igal juhul rakendada selle maa tööturureegleid, kus tööd tehakse; direktiivi jõustumise tähtaeg ja selle nõuete rakendamine mõnele majandusharule, eriti transpordisektorile.

 

Loe edasi: err.ee