Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Marju Lauristin maksupettuste komisjoni tööst, USA-EL läbirääkimistest ja andmekaitsereformist

17.03.2015

Reedel, 13. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas toimunud meediabriifingul andis EP liige Marju Lauristin (S&D) ülevaate teemadest, millega ta Euroopa Parlamendis praegu tegeleb.

Ta kõneles oma tööst maksupettuste komisjonis, läbirääkimistest USA-EL vabakaubanduslepingu üle, EL andmekaitse reformikavast ning lennureisijate broneeringuinfo süsteemist.

Lauristini sõnul loodi maksupettuste komisjon selleks, et uurida, kas Euroopa Liidu seadusandlus võimaldab potentsiaalseid maksuauke ning kuidas neid edaspidi vältida. Hetkeülesanne ongi selgitada välja, milline on valitsev olukord EL-is ning teha ettepanekud muutusteks.

Üks võimalikke välja pakutud lahendusi on suurkorporatsioonide maksustamine, mille kohaselt maksaksid korporatsioonid edaspidi makse riigile, mille infrastruktuure nad kasutavad. Lauristin nentis, et taolist olukorda on väga keeruline saavutada, kuid õnnestumise korral oleks see riikidele ning sealjuures ka Eestile väga kasulik.

Lauristin tõstis esile ajakirjanduse suurt mõju antud teema päevakorda tõstmisel. Kutsuti ju maksupettuste komisjon ellu suuresti just nn. Luxleaks skandaali aktiivse kajatamise tulemusena.

USA-EL vabakaubanduslepingu (TTIP) läbirääkimiste puhul peatus Marju Lauristin andmekaitse valdkonnal, milles Euroopa Liit taotleb oma kodanikele ameeriklastega võrdset kohtlemist.

Kahe poole erinevate arusaamade tõttu on läbirääkimised keerulised. Probleemid tulenevad suuresti sellest, et Ameerikas on rohkem eraõiguslikke ning Euroopa Liidus avalik-õiguslikke süsteeme. Lauristin rääkis, et hetkel on suur enamus leppeid valmis, aga nii andmekaitse- kui kodanikuõigustega seotud küsimused on veel läbi arutamata.

Andmekaitse temaatikaga on seotud ka hetkel palju vaidlusi tekitav lennureisijate broneeringuinfo süsteem (PNR). Põhiteemaks on informatsiooni maht, mida tohiks lennureisijate kohta koguda. Lauristin ütles, et arvamused jaotuvad selgelt kaheks: üks pool seab esiplaanile inimeste õiguse privaatsusele ja informatsiooni kogumise ja talletamisega seotud jälitamisohu. Teine pool leiab, et praeguses julgeolekuolukorras on lisainformatsiooni kogumine turvalisuse huvides õigustatud.

Kuigi arutelu on oodatult keeruline, on see olnud väga kasulik erinevate organisatsioonide infovahetuse kitsaskohtade tuvastamiseks, ütles Marju Lauristin. Tema hinnangul ei ole vaja luua uut registrit, vaid pigem tuleks soodustada erinevate Euroopa süsteemide omavahelist koostööd.

Allikas: Euroopa Parlament