Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Majandus kasvab aeglaselt nii Eestis kui ka Euroopa Liidus

10.11.2016

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu vaid 1,1%, kuid välisnõudlus võib edaspidi majandust hoogustada. Inflatsioon ja tööpuudus püsivad madalal ning riigieelarve on endiselt tasakaalus. Ka euroalas ja ELis tervikuna jätkub aeglane kasv.

ELi liikmesriikide majandus on olnud vastupidav. Prognoosime, et kõigi liikmesriikide majandus järgmisel aastal kasvab. Võttes arvesse suurenenud ebakindlust kogu maailmas, on nüüd veelgi olulisem jätkata kindlat ja usaldusväärset makromajandus- ja eelarvepoliitikat. Samal ajal on esmatähtis vähendada ebavõrdsust meie ühiskonnas, et keegi ei tunneks end mahajäetuna,“ märkis Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.

Järgmiseks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 2,3% suurust majanduskasvu, kuid ka inflatsioon suureneb tänavuselt 0,8 protsendilt 2,6ni. Tööpuudus jääb eelduste kohaselt madalaks ka eelolevatel aastatel (tänavu 6,5%; järgmisel aastal 7,4%) ning riigieelarve jätkab tasakaalus (tänavu 0,5% SKPst; 2017 -0,4% SKPst). Ka valitsemissektori koguvõlg püsib muutumatuna, kasvades tänavuselt 9,4 protsendilt SKPst vaid kümnendiku protsendipunkti võrra. Jooksevkonto ülejääk väheneb tänavuselt 1,8 protsendilt 1,6 protsendini aastal 2017.

Euroalas kasvab majandus järgmisel aastal prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5% ja kogu ELis 1,6%. Tänavused näitajad on vastavalt 1,7 ja 1,8%. Tõenäoliselt jääb majanduskasv kogu Euroopas tagasihoidlikuks ka edaspidi, sest hiljutistele positiivsetele muutustele tööjõuturul ning eratarbimise tõusule töötavad vastu mitmed kasvutakistused. Kuni 2018. aastani jääb eratarbimine peamiseks kasvumootoriks, mida toetavad tööhõiveseisundi eeldatav paranemine ning ka teatav palgakasv. Euroala üldine eelarvepuudujääk peaks jätkuvalt pisut vähenema, samas kui eelarvepoliitika peaks prognooside kohaselt jääma leebeks. Investeeringud eelduste kohaselt suurenevad.

Poliitiline ebakindlus, aeglane majanduskasv väljaspool ELi ja nõrk üleilmne kaubandus võivad aga kasvuväljavaateid pärssida. Samuti on oht, et kasvu pidurdavad viimaste aastate nõrgad majandustulemused. Eesseisvatel aastatel ei saa Euroopa majandus enam erakorralist toetust välistest teguritest, nagu naftahinna langus ja vääringu odavnemine.

Kuigi majandustulemused on endiselt väga erinevad, on SKP ELis praegu üle kriisieelse taseme ja mõnes liikmesriigis isegi üle 10% kõrgem kui madalseisu ajal. Kogu prognoosiperioodi jooksul peaks majandustegevus kõigis liikmesriikides veelgi hoogustuma, kuid jääma endiselt ebaühtlaseks. Läti kasvunäitajad on oodatust halvemad (1,9%), kuid prognoos näitab olukorra paranemist eeloleval aastal (2,8%). Leedu majandus on stabiliseerunud ning kasvab tänavu 2% ja järgmisel aastal eeldatavalt 2,7%.

Lisateave:
Sügisene majandusprognoos – veebisait ja prognoos (dokument kättesaadav üksnes inglise keeles)
Euroopa majandusprognoos – selgitav veebisait
Asepresident Dombrovskis Twitteris: @VDombrovskis

Pressiteate täistekst