Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Maasikas: idapartnerluses tuleb keskenduda praktiliste ja konkreetsete tulemuste saavutamisele

23.02.2017

22.02.2017

Täna Vilniuses visiidil viibiv Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas kohtumistel Leedu asevälisministrite Albinas Zananavičiuse ja Darius Skusevičiuse, kaitseminister Raimundas Karoblise ning välisministeeriumi kolleegide ja Leedu parlamendi Euroopa asjade komisjoniga, et on oluline maad kuulata ja õppida neilt, kes on eesistumise tuleristsed juba läbinud. „Leedu oli eesistuja peaaegu neli aastat tagasi, nende eesistumine oli tõhus ja edukas ning seega on kasulik tutvuda nende kogemuste ja teadmistega ning neist parimad kasutusele võtta,“ ütles Maasikas. Tema sõnul on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistused graafikus, põhiprioriteedid paigas ja sündmuste kalender suures osas koos.

Kohtumisel kõneldi ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega kaasnevatest mõjudest ja tagajärgedest. Eriesindaja andis ülevaate Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste eest vastutava ministri David Davise esmaspäevasest Eesti-visiidist. Üksmeelselt tõdeti, et on nii Eesti, Leedu kui kogu Euroopa Liidu huvides, et läbirääkimised kulgeksid konstruktiivselt ja koosmeele vaimus. Maasika hinnangul on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ühtsuse säilimine, milles Eesti sel aastal eesistujana veel eriline vastutus, äärmiselt oluline. „Me peame kindlustama oma kodanike ja ettevõtete õigused ning säilitama Ühendkuningriigiga head ja lähedased suhted, kus valitseb kohustuste ja õiguste tasakaal.“

Maasika sõnul mõtlevad Eesti ja Leedu paljude teemade puhul sarnaselt, ühiselt toetatakse idapartnerluses konkreetsemate tulemuste saavutamist. Idapartnerluse tippkohtumine Eesti eesistumise ajal on 24. novembril Brüsselis, kõrvalüritustena on kavandamisel mitmed konverentsid ja ärifoorumid, kuhu oodatakse kõrgetasemelisi osalejaid ka Leedust. „Kuut riiki hõlmav idapartnerlus on poliitika, millega Euroopa Liit saab toetada ja kaasa aidata nende riikide inimeste heaolu parandamisele, riikide lähenemisele Euroopale ning nende omavahelise koostöö tugevdamisele. Samas hoiame tähelepanu all nende riikide vajadust tõsta haldussuutlikkust ja vähendada korruptsiooni ning see on meie kõigi huvides,“ kinnitas Maasikas. Ta lisas, et idapartnerluse ruumis tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka strateegilisele kommunikatsioonile.

Transatlantilistest suhetest rääkides oldi ühte meelt selles, et on oluline tagada Euroopa Liidu ühtsus suhetes USAga, tugevdada on vaja küber- ja digipoliitikaalast koostööd. Eriesindaja sõnul pooldab Eesti transatlantilise ühtsuse säilitamist ka sanktsioonipoliitikas, sest sanktsioonide põhjused ehk Krimmi annekteerimine ja Venemaa agressioon Ukrainas pole kuhugi kadunud, vaid on jätkunud siiani.

USA on oluline Euroopa julgeoleku toetaja ning tagaja, samuti hea koostööpartner terrorismivastases võitluses. Maasikas rõhutas, et Euroopa soovib USAga tihedat partnerlust nii rahvusvaheliste kriiside lahendamisel kui ka kaubanduses.

Kohtumistel olid kõne all veel Euroopa Liidu laienemis- ja energiapoliitika, ränne ning teised aktuaalsed välispoliitilised teemad.

Allikas: eesistumine.ee