Esita küsimus 800 3330 Tasuta euroinfo telefon elik@nlib.ee

Maasikas: Eesti prioriteet Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammis on digiturg

21.09.2016

20.09.16

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil Brüsselis peeti esimene debatiring Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammist ning arutati oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu päevakorda. Eestit kohtumisel esindanud eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasika sõnul kattuvad Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi prioriteedid suuresti Eesti omadega. „See on meie jaoks eriti oluline, kuna Eesti juhib oma eesistumisperioodil liikmesriikide vahelisi arutelusid Komisjoni poolt 2017 esitatavate eelnõude üle,“ lausus Maasikas.

„Eesti jaoks on prioriteet digitaalse siseturu edasiarendamine ning seda valdkonda puudutavate õigusaktide võimalikult kiire menetlemine,“ ütles Matti Maasikas. Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures rõhutas, et andmete vaba liikumine Euroopa Liidu tasandil on äärmiselt oluline. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELis kaotada põhjendamatud piirangud, juurutada nn andmete kaasomandiõigus ning rakendada töösse andmete ühekordse küsimise põhimõte kogu Euroopas.

Teiste oluliste teemadena, mida Eesti sooviks Euroopa Komisjoni tööprogrammis kindlasti lisaks näha tõi Matti Maasikas esile nii ELi ja NATO suhteid, sealhulgas hübriidohte ja küberjulgeolekut puudutava, Euroopa Liidu naabruspoliitika ning idapartnerluspoliitika tähtsuse kui ka ettevõtete ülepiirilise liikumise ja maanteetranspordi paketiga edasiliikumise.

Matti Maasika kinnitusel keskendub oktoobris toimuv Euroopa Ülemkogu rändeküsimustele ning kaubandustemaatikale. Kavas on ka arutelu Euroopa Liidu ja Venemaa suhete üle. „Meie huvi on senise Euroopa Liidu ühtse Vene-suunalise poliitika jätkamine,“ ütles Maasikas. „Kursimuutuseks pole põhjust.“ Maasika sõnul tuleb ELi Vene-suunalises poliitikas jätkuvalt joonduda käesoleva aasta märtsis välisministrite poolt kokku lepitud põhimõtetes. Need seavad suhete muutmise eeltingimuseks Minski lepete täieliku rakendamise, nähes samas ette vajadust toetada Venemaa kodanikuühiskonda ning teha valikuliselt koostööd valdkondades, kus ELil on ühine huvi.

Rääkides rändeküsimuste lahendamisest, rõhutas Matti Maasikas, et kõiki kohustusi tuleb võtta tõsiselt ja tagatud peab olema välispiiri turvalisus. Samuti on vajalik, et täidetaks Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepet ning toimiks koostöö kolmandate riikidega.

Euroopa Komisjon tutvustas üldasjade nõukogule ka mitmeaastase finantsraamistiku (MFF- Multiannual Financial Framework) 2014-2020 vaheülevaadet.

Üldasjade nõukogu andis Euroopa Komisjonile ülesande koostada arvamus (avis) Bosnia ja Hertsegoviina liikmesustaotluse kohta. Bosnia ja Hertsegoviina esitas ELi liikmeks saamise taotluse 15. veebruaril 2016.

Allikas: Välisministeerium